Oeh, nagu tavaline päev. 6.45 üles, vaatasime Margiga tõele näkku, saatsin ta ära tööle ja tegin oma kakanaatorile putru.
Elu kikude ja mähkmete lainel. Kaks uut hammast on juurde tulemas ja vahest kostub Riksi suust ka sõna adah(aitäh).
Tahaks lihtsalt tsillida, meenub Keiti kasutatud sõna vegeteerima, aga sellest on lihtsalt villand. Krissu on väga realistlik inimene, ta seletab mulle probleemid väga kergelt ära, aga ikka jääb küsimus, miks?
Vahest on lihtsalt villand, proovin Margile seletada, miks Maarja ja Anu ei kutsunud peole, no ma ei oska seletada, sest ma ei tea seda isegi. Miks ma sõbrannadega ei räägi, sest neil pole aega, sellele ma vähemalt oskan vastata.
Tegelikult tahaks jalutama, aga lund on liisalt palju, käruga on jama. Tahaks suve, siis ehk oleks keegi Võrus ja saaks jalutada nagu eelmine suvi.
Kes kurat ma olen siis?
2 kommentaari:
Tead Merxu, ma mõistasin sind vägagi hästi. Minul sama olukord mis sinul, mina ainult Tallinnas ja siin pole kedagi, kellele külla minna või kes minul külas käiks. Vahel viskab täiega üle, ole vaid kodus lapse seltsis, ei mingit suhtlust välismaailmaga. Kahjuks pole mul ka netti, kui see oleks, oleks mu elu vist natu lõbusam. Sa võid mulle alati kirjutada. Mul tekkis mõttekramp.oki aitab elukese kurtmisest. Kuidas hästi sul, teil läheb? mitu kikut teil juba on? ja kuidas hakkama saate? teist pole ammu midagi kuulnud, ammugi mitte näinud. kirjuta mulle, mul oleks hea meel. ;)
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar