Moraal!

Nii, Lehhu.
Avalikus kohas keeleralli pidamine on vastik nii teile endile, kui kõigile lähedal seisvatele inimestele.
Kui mina helistan, siis palun kindlusta see, et Tammel midagi kurgus poleks.
Alati tuleb käest kinni kõndida.
Merxule ja Tuulile alati coolerid kohale toimetada;)
Mölleritel ei tohi asi üle käte minna, sõnasõnalt!
Keset linna ei tohi kabistada!
Siiski, Tamme on noorem õde, kindlasti on selle kohta mingid sätestused, kuid ma ei leidnud neid üles:D, siiski, sina oled üleealine, tema alaealine, saad aru küll:D
Solvuda ei tohi iga asja peale!

Mul ei tule rohkem meelde:S

Ekooo!
Merxu siinpool.


Heaküll, praegu on pühapäev, hommik, 10.38. Miks ma ei maga? Ahjaa, mu ema helistas, "tsau tibu kas sa magad?", iga loll teab, et Merxu magab hommikul vara! Oh well, who cares:D
Oeh, viimati kirjutasin midagi 11 päeva tagasi, ega tegelikult keegi(keegiloebkameielolliloba?) pole millestki eriti ilma jäänud. Jätkaks siis eelmisest neljapäevast. Klassiga käidi mingit mõttetut etendust vaatamas, Shakespeare on küll super tragöödiakirjanik, kuid romantilisest komöödiast ei tea ta midagi. Enne Sadamateatrisse minekut tegime Aniitaga otseloomulikult paar tiiru Kaubamajas, kappasime just Vero Modasse, kui mul tuli suurepärane idee helistada Renzole, kuid ülla-ülla, mul polnud ta numbrit. Egas midagi, tuli Tammele helistada, kes kahjuks esimese kahe kõne peale ei vastanud, pärast helistas tagasi ja kaebas, et kurat ta on ju juuksuris ja blond värv alles säriseb peas, niisis helistas Tamme Renzole, et see mulle helistaks, aga nagu möku ta on väitis, et tal on käsil tähtis piljardimäng, ega saa mind vaatama tulla, kah sõber?
Neljapäeval ja reedel olid vist esimesed kunstiajaloo tunnid ka, kurat kui lahedad tunnid, Merit on sitakslahe, ropendab klassi ees ja puha, aga tundides töötavad kõik kaasa.

Reeded ma millegipärast ei mäleta. Ah metsa, kaitsime oli ju, uurimistöid kandime Kreutzus ette, mõttetu. Õhtust ei mäleta ma midagi, kas midagi toimus?
Laupäev, saunapäev, issiga rahakulutamise päev.
Pühapäeval läksime siis Tammega rõõmsalt Tartusse. Kõigepealt poodidesse, siis poodidesse ja veelkord poodidesse. Vahepeal külastasime ka McDonaldsit. Poole tuuri ajal helistasime Renzole, st Tamme helistas. Renzo tuli vastu ja toppis käed minu juustesse! Tal on mega probleemid, minuga, talle ei meeldi isegi mu soeng. Eniveis võtsime suunad tema korterisse. Ega seal midagi uut polnud, mina igavlesin, Tamme ja Renzo mingi mürasid seal, vahepeauside ajal otsustas Renzo veelkord mu juukseid sasida, seekord oli ta selgeks saanud, kuidas saab sõlmi teha, aia!
Kui mul tuli tahtmine Renzo ja Tamme hüljata tulid tarpead mõttele, et võiks minema hakata, kohale jõudes oli shokk missugune, ainult tüdrukud. Aga Renzot see ei mõjutanud, tema kadus mingi tundmatu tibiga nii ära, et kui meie pidime bussi peale jõudma, siis ei teinud tema meid kuulmagi.
Ülejäänud nädal on totaalselt nõme olnud.
Lehhu pidi oma moraali saama, ma tõesti ei viitsi. If you have sex, please use a condom:D
Täname taanlasi oma ärajäänud ajaloo ja inglise keele tundide eest.

Eile maalisime Keitiga, Picassod missugused. Pilte peaks ka näha olema.

Tegelikult tahaks ära, ükskõik kuhu. Nii tahaks ära.

Pisarad toob silmi. Kui oli emakeele eksam, lubasin Musule juba kaks nädalat varem helistada, helistasingi. Loodan, et tal läks hästi, nii armas oli, kõne lõppedes kuulsin üle pika aja midagi kohutavalt armast, üks pisike "aitäh sulle" võib tähendada nii palju. Musu, igatsen sind.

Ja nüüd tuleb moraal, et inimesed olge optimislikud.

Ma lähen ära.

Heluu!

On 27. aprill ja Keiti on õnnelikult ära kolinud. Täna käisidki Mari-Anne ja Marian korterit vaatamas. Priit tahtis seda "sisse õnnistada" (:P). Tänan kõiki neid inimesi emme tantsurühmast, kes meil kolida aitasid.

Marit ja Kristel! Palju õnne!

Suht kiire on olnud viimasel ajal selle kolimise-värgiga. Ja tunde on palju olnud. Täna kaunistasime 12. klassi. M-A tahtis tahvlile kirjutada "Head tutti!", mis tegelikult oleks hästi teemasse läinud (arvestades õhupallide kujusid). Keidu, Marian, Marit, M-A ja Christine, me tegime hea töö! Saime ka klassipildid kätte. Einoh, fotograaf on küll lame, kompositsioonist ei tea ta halligi. Aga siiski, suhteliselt vaadatav pilt on võrreldes eelmise aastaga.

Ma ei hakka siin nüüd üksikasjalikult rääkima oma päevast. ma arvan, et mu elu on niigi igav ja teised ei pea sellest kõigest osa saama.

Tamme, ära häbene:D

Sorry Merx, et ma su üles ajasin.

Keiti

Selles suhtes, et ma paneksin siia omaloomingut, aga ma kaotasin oma luulevihiku ära:S

Keiti siin.

Eile oli tõsiselt mõnus trenn. Siinkohas tänan Merxi ja Tammet, kes aitasid asju tassida. Tamme, sorry, et vitamiine ei ostnud. (:P)

Nagu Merx juba ennem kirjutas, on terve see nädal suht nõme olnud. Olen tohutult asju pakkinud. Peale selle, me peame kuu aega ilma pehme mööblita elama. Aga noh, pole mõtet viriseda.

Koolis läheb nii nagu tavaliselt. Suht igav on viimasel ajal.

Tegime Merxiga nalja, et ma peaks kirjutama essee teemal "Miks ma kuulan Conor Oberstit". Conor Oberst on pärit Omahast, Nebraskast (ükskord oli mu MSN-i pealkirjas sõna Nebraska. Väga paljud inimesed küsisid, et mis see Nebraska on. Huvitav.). Ta on isegi ajakirjas Rolling Stones uueks Bob Dylaniks tituleeritud. Aga miks mina siis teda kuulan? Ma ei tea. Esimene kord kui ma Conorit (bänd Bright Eyes) nägin, oli mingi poolteist aastat tagasi. Kanal Viva. Laul "Lua". Tal on nii depressiivne hääl, ta laulab nagu oleks ta kohe närvivapustuse äärel. Merx arvab, et ta lõpetab samamoodi nagu Cobain või Elliott. Võib-olla tõesti. Conor ju kuulus mingi aeg Wikipedias "Suurte alkohoolikute" rubriiki. Aga ta joob, et saada sooja või et kustutada teatuid mälestusi. Conori laulud on mõnikord nii ilusad.

Te nüüd kindlasti arvate, et ma olen mingi ilgelt haige inimene, kelle kinnisidee on Conor. Ma ei tea, ma ise ei usu seda. Ma piirdun lihtsalt tema muusika kuulmise ning kaasa ümisemisega. Uskuge mind, on hullemaid inimesi.

Kusjuures, mina ka ei saa blogi põhimõttest aru. Aga varsti tuleb siia omalooming.

Varsti.

Keiti.

Trepijooks kastidega

Tamme siis siinpool;)
Pikalt ei hakka ma midagi kirjutama, muidu läheb igavaks kui kolm inimest sama teksti kirjutavad. Niisiis mainiks ära, et 4-5 korda viiendale korrusele ronida ja tagasi alla on päris hea trenn. Aitasime siis keitil asju alla vedada ja selle eest tegi kettu meile välja. Nende uus korter on ikka päris ilus, tuleb varsti jälle külastada:D Keiti juures käidud, ostsime ära Stiina peo piletid ja hakkasime kodu poole kõndima. Maarja issi, nii lahke nagu ta on, pakkus meile küüti ja nii jõudsime palju kiiremini koju. Tänks!
Ma olen Merxule juba mitu korda öelnud ja ütlen veelkord, et kui ta helistas, ei olnud mul midagi kurgus. Mis teha kui mõnel väike kiusamise tuju oli:) Aga no eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemel...
Tegelikult ootan ma juba väga pühapäeva ja ma pole kindlasti ainus. Stiinakal siis näeme ;)
Hoidke siis kõigile kaheteistkümnendikele laupäeval pöialt ja olge tublid.


(Ettevaatust: väikesed vilkad rebased tegutsevad!)

Ma olen jääteesõltlane!


Nii, Merxu siin.
Mul on laua peal kolm pudelit Nestle Ice Tead(virsikueri), sõltuvus, kas siin on mingi narkootiline aine sees, et mind Maksimarketis nii kisub jäätee külmiku poole? Veel üks põhjus, miks ma olen imelik:D
Esmaspäeval algas jälle koolinädal, nii masendav kui see ka poleks. Midagi huvitavat vist ei juhtunudki, nagu tavaliselt oli paar kildu päeva jooksul ja pärast läksime koos Tulska, Manna ja Markoga Marko poole. Marko on oma emme totaalne koopia ja ta tuba oli ka kuradima korralik, igav lausa, kui võrrelda minu toaga siis oi belle, minu toas elab huligaan(H). Point oli selles, et me pidime tegema projekti, aga ülla-ülla me ei teinud midagi, sp lahkusingi puhtsüdamlikult Marko toast ja suundusin vapral sammul kesklinna poole, kust pidin peale võtma Aniita ja Tamme, koos jätkasime teekonda ennustajatädi juurde(Aniita oli avaldanud soovi ennustajatädit näha esmaspäeva hommikul). Vantsisime ja vantsisime ning lõpuks kohal olimegi. Ega midagi uut ei kuulnud, Aniita ja Tamme ennustusi ma avaldama ei hakkaks, aga mul pani tädike täppi. Nõme. Aga mul pidavat hästi minema, kui paar ebaõnnestunud suhet välja arvata;)
Mis teisipäeval huvitavat oli? Venekeelest oli töö, Virumäe on geenius, ta suudab koostada töid, kust ma ei loe tööjuhenditki ilma sõnaraamatuta ära. Ahjaa, meie klass, 10a tegi võrkpallis pähe 12a-le, haaaa! Laulmine, kojusõit, kõik, vso! Kurat, meelest läks ikka, meile tulevad ju taanlased, koosolek oli ka. Taanis võivad LAPSED vanuses 14 osta alkoholi ja suitsetada, Vau. Meil ei tohi, meile tulevad huligaanid ja üks moslem, armas;) Eile jännasin ka oma kaitsmiskõnega ja tegin esitlust. Kuna ma ei teadnud mitu slaidi esitlust peaks olema siis helistasin oma Kullakallile õele Tammele, kes otseloomulikult vastas telefonile, kuid tal oli midagi kurgus. Raske arvata, mis see oli. Siinkohal teen väikese pausi ja tervitan Lehhut:D
Täna oli kaks ajalugu, jah meil on jälle ajaloo periood. Inka töö said ka kätte ja üllatus-üllatus, sõnavara peale oli täna töö, miks keegi mulle ei ütle! Selle töö sain kolmekese muide, lambist.
Saime Tammega kokku ja mõtlesime, et ostaks Stiina staaripeo piletid ära, kuid tänu mingile rikkele me neid osta ei saanud. Rõõmsal meelel hakkasime kodu poole astuma(justnimeltsestbussistjäimemaha), kui helistas minu issi ja ütles, et ta võtab meid peale. Toredasti saime auto peale ja kojusõit võis alata. Mind kummistas terve päev laul One way or another, kui hakkasin oma lauluhäält demonstreerima, siis vajutas issi demonstratiivselt pidurit ja küsis, et kurat mis möla sa suust välja ajad, tagaistmel konutav Tamme oli naerukrampides, ta saab mu issiga hästi läbi:D
Pärast kõmpisime jälle linna, aitasime Keitil kaste tassida ja vaatasime ta uue kodu üle. Võib öelda, et ma näen potentsiaali, varsti on Keiti kollane tuba sama hevi, kui minu oma, talle peab trummid ostma, kellel on raha üle teatagu! Kui hakkasime Keiti uuest kodust lahkuma nägime, et Maarja issi auto on lähenemas sebrale, läksime üle tee ja nägime, et roolis oli hoopistükis Maarja, kes hoidis kramplikult kahe käega roolist kinni ja näitas meile oma säravvalget golgate naetatust. Lahkudes Statolist kako käes nägime, et Olevi auto läheneb meile taas, seekord oli roolis Olev isiklikult, kes viis meid Tamme majani ära.
Kõik, the end.
Teate, ma pole ikka aru saanud bloggide põhimõttest.

Järg on jõudnud kolmanda karja liikmeni.

Tere. Keiti olen. See, kes kolib.

Tamme-Keiti-Merx. Kõigepealt meist.

Tamme, kodanikunimega Elin, käib VKG-s. Ääretult suurte silmadega tüdruk. Tunnen teda..ee..mingi paar aastat vist. Nimelt, ta käis mu tollase pinginaabri õe klassis ning sünnipäevadel saime ikka kokku. Tamme on väga kohusetundlik ning õpihimuline. Merxil on õigus, ta on suur südametemurdja! Tema lemmikvälend on "ma ei tea".

Merx. Minu endise pinginaabri õe pinginaaber. Enda sõnul on tal suuri probleeme (nagu meil kõigil). Merx vajab palju tähelepanu. Vahepeal ta kujutab endale asju ette (näiteks seda, et ta mu emale ei meeldi, mis on bullshit!). Muidu on Merilin üdini hevi, ta fännab Nirvanat ja Metallicat.

Mina. Mis ma ikka enda kohta räägin. Olen 17, kuid paljud inimesed ei usu seda. Praegu on mu lemmiktegevus asjade pakkimine. Mul on väga muutlik tuju. Vahepeal võin ma olla täielik happy bunny, vahepeal aga kill-me-bunny. Kõige paremini iseloomustab mind arvatavasti muusika, mida kuulan (ehk Bright Eyes, Tilly and the Wall, Elliott Smith).

Ma arvan, et eelmised postitused andsid meist piisava ettekujutuse. Ahjaa, mis meid kõiki kolme ühendab, on suur armastus piimasupi ning sokiralli vastu.

Kevad. Üks neljast aastaajast on kätte jõudnud. Kevad on millegipärast armastuse ning rekreatsiooni aeg. Tunneme sellest siis mõnu.

"I really just want to be warm yellow light that pours over everyone I love.” - Conor Oberst.

Tegelt, tahan ka.

Nonii..Nüüd on siis minu kord midagi kirjutada..Mina olen siis Elin, enamusele siiski Tamme :)
Meil Merxuga tuli hiljuti mõte, et võiks ka blogi teha. Saab enda mõtted üles kirjutada ja muud staffi ka teistele vaatamiseks/lugemiseks panna. Kuna tüdrukud pidi olema "karjaloomad", siis võtsime Keiti ka kampa ja nii see blog valmiski. Loomulikult oli probleeme nimede ja pealkirjadega, aga Merxu lahendas need kiirelt ;)
Ma vabandan siis Merxu kirjavigade pärast, nagu ta soovis. Ta on hästi kallis õeke ja sõber juba 12 aastat nagu öeldud... Mässumeelne on ta tõesti. Muusikamaitse kohta võiks seda öelda et kui Kurt Cobaini ja Termika poolel oleme mõlemad, siis Metsatölli kuulab küll AINULT tema. Aga muidu annab temast paremat sõpra otsida.
Keitit tunnen ma natuke vähem, aga siiski on ka tema tore sõber. Koos merxuga fännavad nad Tokio Hoteli ja laulavad tänaval, mitte et see kedagi häiriks ;)
Enda kohta ei oska ma midagi öelda, eelmises blogis on juba piisavalt öeldud ka. See tasub meelde jätta, et südametemurdja võin ma olla nii heas kui ka halvas mõttes. Kasvult olen igatahes samasugune kääbu nagu Merx =)
Meisterkokkade Merxu & Tamme kräsupea kook valmis päris huvitavalt, kuid nagu ma enne kuulsin, ei ole see kuigi hea. Aga mis sellest, järgmine kord siis minu pool ja kui välja tuleb, lendab vist üks pliit prügimäele...=)
Tegelikult on mul väga hea meel, et kevad lõpuks käes on. Saab väljas jalutamas käia ja talveriided rändavad ka jälle kappi. Varsti võib näha liblikaid lendamas (nagu osad teavad olen ma suur liblikate fän) ja paljudel inimestel on praegu juba liblikad kõhus ja kevad südames.
Nädala pärast on Tartus siis Stiina pidu, millelt ei tohi puududa. Miski ütleb mulle, et terve see päev tuleb tore. Loodetavasti nii see on ka. Kahju ainult, et Keiti ei saa tulla :(
Ok..ma lõpetan selleks korraks enda "romaani". Inimesed, ärge istuge arvutite taga eriti kui väljas on soe ilm ja päike paistab !

Tamme(Elin)

Meisterkokad hoos.
Kevad on lahe, saab alati lehti riisuda, õue koristada ja muidu lolli mängida. Merxu ja Tamme olid tublid, hakkasid suure hooga kräsupea kooki tegema, ainuke probleem on see, et välja tuli totaalne SEEN. Kas see ka sedamoodi maitseb saame teada homme, aga keda huvitab;)
Kas praegu on blogid lahedad? Tundub nii, sest muidu ma ei passiks siin ja mõtleks, et kurat mida kirjutada.
Nagu Tamme eelnevalt kirjutas siis Keiti kolib, ühesõnaga ta ei tule meieg Termikat vaatama, sest kolin terve päeva, kes appi tulevad?
Tegelikult oleme me kolm ühe asja ära unustanud - Merxu, Tamme, Keiti, kes? kus? mis?
Et siis praegust bloggi kirjutan mina- Merxu. Midagi suurt vist pole vaja öelda, reidi adre on olemas, vaadaku sealt, kui kedagi huvitab, msn peaks ka kusagil olema. Kergelt öeldes siis Võru Kesklinna Gümnaasiumi 10. majandusklassi õpilane. Kergelt mässumeelne(keeleneet,tumedad juuksed ja mustad küüned meeldivad kõigile õpetajatele;)), aga muidu lihtsalt kääbus, oma 158,5 cm juures soovitaks endaga mitte vaielda, ma olen võimatu inimene(H)
Nii, Tamme. Tamme on Merxu väike õde, seda viimased hmm... 12 aastat, jep, nii kaua tean mina Tammet. Aga alguses oli ta otseloomulikult Elin. Tamme käis varem VKLG-s, kuid sellest aastast otsustas ta mu hüljata ja jätkas õpinguid VKG-s, mata-inka nimelt, tark neiu on, head hinded(erinevalt minust). Kasvult oleme samad, tema juuksed on blooooondid ja kohutavalt pahmakas, silmad on ka suured. Üldiselt südametemurdja, aga muidu täitsa ok;). Siiski-siiski muusikamaitse annab soovida(anna andeks), kuid Kurt Cobaini poolel oleme vist mõlemad.
Last, but not least. Keiti. Kettu. VKLG 11a. Mina tean Keitit 7.-8. klassist. Nimelt oli tema minu endise pinginaabri vanema õe pinginaaber. Superaju on ta koguaeg olnud, viieline. Aga omapära jagub, Bright Eyes, anarhia ja ateism on tema päevakorras tähtsad. Sageli laulame või karjume, kui kusagil tänava peal kõnnime, kahjuks oleme meie kitsameelsete inimeste arvates kergelt öeldes imelikud. Ja mis siis:D
Tegelikult on mul inspiratsiooni vaja, sõbrad-tuttavad nõudsid raamatut. Tooge mulle muusa!

Merxu.

Keiti kolib!
Tulge kõik appi!