Kallid kaasmaalased, täna räägime normaalsest suhtumisest teistesse inimestesse.
Mind ajavad mõned repliigid närvi, mõned laused solvavad ja mõni kahemõtteline lause teeb väga valus. Sama on Keitiga ka. Ma peaksin näited ka tooma:
"See on nii lihtne, et isegi sina saaksid sellega hakkama"
"Sul on pekivolt"
"Kui sa isegi seda ei tea, siis mida sa sinna akadeemilisele lähed üldse"
"Ega mina ei pea ju kaalust alla võtma"
Kurat, mõnel on ego nii kasvanud. Ma ei saa aru, palun, lõpeta ära ja ära vaidle ja ära kommenteeri ja ära vaidle. Miks ei lasta sõbrannadel omavahel nöökida ja rääkida, peab ikka enamuse ajast nina vahele toppima. Raisk!

Samuti, kallid kaasmaalased, täna räägime abordist.
Abort pole elu loomulik osa, see on elu hävitamine, keha rikkumine, loodusseadustega vastuollu minemine ja mis kõige tähtsam, sa tapad teise inimese. Aborte tehakse küll palju, aga see pole igapäevane sündmus, nagu näiteks hommikusöögi söömine või tualetis käimine. Eriti on nõmedad laused, mis kõlavad nii: "kui sa otsustasid lapse alles jätta..."
Laps pole asi, mida saab minema visata, rendile anda või prügi hulka lugeda. Ja kindlasti ei saa teine inimene öelda ,et kui lapse alles jätad jääb koolis käimata. Kui ise olukorda ei tea, ei saa ka öelda, et mõtle lapse peale, mõtle lapse peale. Kui teemast midagi ei tea, siis ei peaks teisi kritiseerima ja targutama. Ka mina õpin seda. ´Räägi kaasa, aga ära targuta.

Lisaks, ma saan jälle vanemaks. Kohutav. Richard, su emme ja issi hakkavad vanaks jääma;)
Ilusaid pilte oleme ka saanud, ikka väga häid. Me peaksime oma pildiseeria välja andma.

Kuigi painab küsimus, et kui ollakse vallaline, siis suhtled sõbrannadega ühtemoodi. Kui oled hõivatud, siis on sõbrannad teisel kohal, ollakse oma partneriga kogu aeg koos ja tehakse tema pilli järgi, sõbrannad on tagaplaanil. Miks?

Ei tegelikult ma ei jõudnudki kõike ära öelda ega mõelda. Keiti, su pildiveeb on mega unarusse jäänud. Ja meie peaks ka midagi uuendama varsti. Aasta 2008 jääb muidu totaalselt jäädvustamata meil. Aga kuidas me see aasta teeme, õnneliku või depressiivse?

Kus on suvi?

Okei okei, ma tean, et on palju aega möödas, kuid mul on vahest kiire ja vahest lihtsalt ei jõua.
10. mail otsustas siis Richard välja vupsata. Seda muidugi peale minu nädalaajalist haiglasviibimist(kohutav). Praeguseks on tibu päris kenasti kosunud ja saab kohe-kohe kahekuuseks.:)
Tegelikult on Võrus masendav, siin pole mitte midagi teha. Või on viga minus ja ma ei leia tegevust. Igatähes Tammega oleme VÕru tänavaid päris palju kulutanud. Keitile ka külla jõudnud ja shopanud. Kuid üks pisiasi on puudu. MARK, tegelikult pole ta pisiasi, väga oluline osa meie elust on hetkel kaugemal. Türademaa ma ütlen, kuradi bürokraatia.
Aga ma saan varsti jälle vanemaks, hea, et 2 ette ei tule, siis oleks olukord veelgi kohutavam;D Aga see aasta sooviks ma kõik. Tähti ja kuud ja päikest ja musi ja kalli. Kõike olulist tahan.
Tuletage mulle keegi meelde, et ma peaks kirjutama siia vahest, ma olen hajameelne.