Nuuks

Ma ei saa, tegelikult on palju asju(asi on ese ma tean), mille pärast ma peaksin praegu õnnelik olema. Kõige tähtsam on see, et mu kõht vudiseb pidevalt ja selle üle olen ma nii õnnelik, et vahest tulevad pisarad silma. Aga kõik muu ajab nutma.
Kevad on ilus, aga jaanuaris või veebruaris tahaks talve ka näha, talvine taevas on kõige ilusam. Inimesed on nii vihased koguaeg, päikest ka pole, kas asi on tõesti selles? Ja väiksed võiksid oma jooksmist mööda treppe taltsutada, neil on vist vahva, kui mõni vanem õpilane peaaegu kukub. Ja mina, ma ei ole valmis selleks, et ma pean üksinda kõige tähtsama asja elus läbi kogema, ehks siis mai lõpp. Ma pole valmis oma lõpupäevast loobuma, sest sina ei saa minu kõrval olla. Ma pole valmis elama ilma sinuta, lihtsalt selle pärast, et kunagi olid sa loll. Aga ma ei saa sinna midagi teha, lihtsalt ma kardan ka, nii kohutavalt kardan. Aga tundub, et ma pean mais üksi sel tähtsal hetkel olema. Tundub, et ma ei lähe oma lõpetamisele, mis siis, et ma näen kõvasti vaeva, et lõpetada. Ja tundub, et ma pean olema veel ilma sinuta, kuid mitte pärast maid üksi ilma sinuta. Lihtsalt ma kardan, temal on kaa sind vaja. Miks? Ma nii tahan, et kõik oleks korras, kõige ja kõigiga. Miks ei võiks midagi head juhtuda, mingi ime, et kõik saaks korda. Palun, et kõik saaks korda. 18- aastasele tüdrukule on see muideks väga raske koorem, olgu ma siis tugev või nõrk. Palun täitugu mu suurim soov ja ime, me vajame Teda enda kõrvale, palun andke Ta meile tagasi.

Jess

Ja nüüd on see aeg, kui tuleb blog siniseks värvida:)
Kes saab aru, see saab, kes ei saa on möku:D:D:D
eniveis, edu mulle erinevate eksamitega ja hoidke kõva
Merilin