Mida Tamme teha võiks.

crazy says:
ja mida mina seni teen kui sa ära oled???


Noh, te saate Keitiga koos rannas käia. Või mind taga rääkida.
Sa saad Lehariga ilma probleemideta väljas käia.
Renzo tegeleb ka sinuga.
Sa saad minust puhata.
Ja minu järele igatseda.
Ja helistada.
Ja siis sadamasse vastu tulla.
Minu reiti kontrollida.
Lehar lõpetamisel vinkumees hüüda;)
Möllata natukene.
Minu sünnipäeva korraldada.
Ahjaa, hakka rääkima, et juulis minnakse saarele.

Soomemetsatöll?

Nagu, Soome võitis eurovisiooni, lähme siis järgmine mai Helsingisse?

Minu elu polegi niivõrd huvitav, et midagi siin pikemalt rääkima hakata. Kool hakkab ka läbi saama. Mata proovieksam oli ka ära. Ülla-ülla, 14 inimest kukkusid läbi, k.a mina. Nõme, teisipäeval päriseksamil läbi ei või kukkuda, hoidke pöialt või soovige mulle suuremaid ajusid matemaatika asjus. Nõme on matemaatikas läbi kukkuda, loogiline asi peaks olema ju.
Merxu on tubli, käib tööl nüüd. Tupsununnus oli tegelikult vahva niisama köögis abis olla. Nõudepesimasinaga sai sõbraks ja näppe sai ka kõrvetada. Samas Paul maksab hästi palka ka;)
Samas, mind on mitu kuud juba piinanud mõte: mind ei hoia siin mitte miski kinni. Vahest on mega masendus.
Ema läks ka Soome ära.
Niisis, lähen Soome tööle. Palk on ju hea, ja ma vajan puhkust kodust.
Keiti, Manna, andke andeks. Keiti kukkus mind suht koht sõimama, kui ma talle teatasin. Tahtis mind näkku lüüa. Ta lõi ka vist mind. Manna vaatas lihtsalt imestunud näoga otsa ja ütles, et oota no natuke. Ma ei saa ju. Mitte miski ei hoia mind siin kinni. Keegi mind igatsema siin ei hakkaks, kedagi maha ei jääks ja ma tulen ju tagasi. Kunagi. Ega ma sinna alatiseks jää. Lõpetamistel jääks küll käimata, kuid ega pole palju kutsutudki neile. Üheksandikele soovin vast järgmise nädala lõpus juba eksamiteks edu ja lõpetamise puhul õnne. Midagi ei ole ju katki.
Ja Keidu, me läheme sinna kohta, sest mul on tahtmine minna.
Aga siiski, midagi rõõmsamat ka. Anu on pudilõug! Tal õnnestub päeva jooksul oma pluusi peale pastakaga 2-3 triipu tõmmata, paar plekki kuuluvad ka asja juurde. Aga ma imesta, kuidas saavad ta hambad küll pastakaga kokku. Sry Ansu, et ma su hambad oleks välja löönud!
Mari-Anne pool oli mingi kuradima olek. Christiine jäi ütleme, et 15 minuti jooksul täis ja veetis 3 tundi vannitoas, st et senikaua kuni meie Keitiga lahkusime oli tema seal, ja jäi ka pärast meid sinna. Samas oli mõttetu, Keitiga on ka odav. Minul oli igav. Asi lõppes lihtsalt nii, et mõni inimene sattus teise inimese peale. Mõni inimene vajas magamiseks kellegi teise tuge ja mina taandusin M-A tuppa astroloogiat lugema, sest mõni inimene istus kellegi süles ja unustas ära, et me pidime minema hakkama. Muidu kadus Merxu igasugustel mölludel ära(Sry Tamme! Mitte kunagi enam), siis nüüd kaovad teised teistega ära. Irooniline. See selleks, noorus ongi ju selline aeg, kus tuleb igat värki lollust teha.
Mingi muusika laager on juuli lõpul ja augusti alguses Viimsis, otseloomulikult Merxu ja Tulska ka kohal, nii et lõppetendusele on ka kõik kutsutud.
Üldiselt on terve see aasta umbe kiiresti läinud, kooliaasta st. Ma sain endale klassitäie uusi tuttavaid, kõigiga küll ei suhtle, aga sõpru sain juurde. Anu, Manna, Tuuli, Laura, Krissu, Lillu ja Marko on vahvad olnud.
Praegu tuleb meelde TLN Innovatsioonilaat, kus Anu ja Ants norskasid Tuuli voodis, Merxu ja Karlo tülitsesid teki ja poole pärast, Tuuli oli üldse kellegi voodi ära ärandanud ja Manna taandus 9 ajal voodisse. Ahja, elu suurim pohmell ka. Marin, sa ju ütlesid, et meiega enam kunagi poodi ei lähe. Järgmise korrani;)
Võtame siis aasta kokku. Mari käib paralleelis, vb et hea vaheldus, paar hevimat ei tee üldse meie korrusele halba. Mind on heviks materdatud. Kas ma olen ka seda? Oeh ei usu, punkarite jaoks küll mitte.
Õpilasfirma on ka lahe asi. Rämedalt. Järgmine aasta mina ei taha enam!

Da Vinci kood on väljas. Lähme vaatama kindlalt. Jääaeg 2 oli ka geniaalne: "Kui keegi küsib, siis oli neid 50 ja nad olid lõgismaod."
Tammel on ka paar rasket aega selja taga, sünnipäev ka. Mõtle vaid, järgmisel aastal samal ajal oled sa juba 18;)

Reede juurde tagasi tulla siis peab mainima, et öö on ilus. Vihma ka õrnalt tibutas ja linnud laulsid. Keitiga tema poole kõndides nautisime 2km jagu vaikus ja linnulaulu. Keiti emme oli mulle ilusasti kenasti voodi ka Keidu voodi kõrvale valmis teinud. Nii armas temast! Vahest ma ütlen talle emme:D

Ahjaa, ma olen friik.Ma ei mäletagi, kes seda ütles aga siiski. Ja minu meelest olid Lordi tegelased laval armsad!

Ilusat kevadet, eesolevat suve ja hoidke kõva!


(KuiMerxulähebärajaenammidagikirjutadavahepealeijõuasiis,näemejanaeratame)

Hei siis,

Palju õnne, Tamme!

Sain teada ühe kohutava uudise - Merx läheb Soome. Ma oleks talle näkku löönud, tglt ka!:( See on tema otsustada, kas ta läheb või mitte. Kahju ikka.

Ma olen mega väsinud. Ja paha on ka olla. Vähemalt oli M-A juures hea olla. Sry, Merx, et ma su üksi jätsin.

Vaadake siis täna Eurovisiooni. Ja ärge minge närvi, kui esimese 8 loo ajal pole laval live-bändi.

Keiti.

Mai !

kellel on homme sünnipäev? Minul:P
kõlab isekalt või uhkustavalt? vb, aga ma olen seda nii kaua oodanud juba ja nüüd on see lõpuks käes
mingit hullemat möllu loomulikult ei tule, tegelikult ei tule peaaegu üldse mingit pidu või värki..lihtsalt homme teen merxule välja(keitile pidin ka tegema aga kahjuks on tema liiga hõivatud...anname andeks) ja laupäeval maale.
Vanematelt sain kingituse ka ära juba, selle eest neile kallistused:)
Pühapäeval oli emadepäev, aga siis käisime ka mu onu sünnipäeval. See oli üks toredamaid päevi üle pika aja. Ma nägin jälle paljusid sugulasi, keda polnud kaua näinud ja nägin ka neid, keda polnud üldse näinud. Varsti on nii, et sugulased/tuttavad kõnnivad tänaval vastu ja mul pole õrna aimugi, et nad võivad olla mu onu-tütre-tütred või kes iganes veel. Kahju, et ei näinud enda (pool)vendi. Aga nuh, pole hullu.

18.mai on Eurovisiooon..vaadake ja hoidke eestile pöialt(mitte et see hargutaja mulle meeldiks, aga laul on igatahes parem kui mingisugune "Tii" või "Let's get loud" ja ega Sandra välimuse kohta ka midagi halba ei saa öelda)

reedel võite näha kreutzwaldi kooli rebaseid ja muid elukaid kubja metsades ringi luusimas, mingid kaartid käes(loodetavasti)nimelt on reedel spordipäev ja kõik lähevad ilusasti orienteeruma või mida iganes seal tegema peab.

Emadepäev oli juba ära, aga peale emade on veel teisi kalleid inimesi. Hoidke neid ja ärge tehke neile haiget, sest nagu ütlevad laulusõnad "Mix avastad selle mis sul on siis kui see on kadunud" [Faze-Ingel] ei mõista inimesed mis neil olemas on enne, kui nad on sellest ilma jäänud. Ja siis on hilja. Olge tublid ka kallid teile.



(sellel pilil on ka mõte ja tähendus)

Jõu mään!

Heaküll, aitab mingist minu ja Keiti vahelisest jutuajamisest, teeme veebipäevikut kah.

Eks siis, kuhu ma pooleli jäingi?
Nv emme juures. Emme on nüüd talupidaja- tal on 3 lammast(koos minuga neli), 6 kitse, 23 kana ja paar parti ning hane ja jänes ja Fibi+tema mees ja mehe laps.
Üldiselt oli lahe, vahelduseks. Aga ma ehitasin kasvuhoonet, vähemalt see mõjus hästi, sest täna Tamme ütles, et vapsee mis neeger, mina siis:D

Tiffer kummitas ka terve laupäeva. Lõpuks oli asi nii, et mina hakkasin seda laulma, siis hakkas Roland seda ümisema. Minu ja emme soolo: "ütle Jaanus!" emme: "Jaanus", mina: "ütle Albert", emme: "Albert!", mina: "Ütlejaanusalbertdestilleerivad", emme: "jaanusalbertkäiguperse".
Jep, nii lahedad oleme meie emmega, kokku saame siis ajame haiget iba. Peale selle peaks Teda tänama, et ta telefoni vastu ei võtnud, see oli sinust sitaks armas ikka.

Terve eelnev nädal oli katastroof, Merxu närvid olid/on kohutavalt läbi. Tööle tahan ära minna, saab vähemalt kodust natuke puhata.
Ja jällegi peab mainima, et mõni inimene oskab mulle väga hästi öelda, tänud Priit.
Oeh, tsau Priit, ma ei jõua enam.
Mis siis veel, ahjaa, meil tuleb mata eksam, vau eks. Neljapäeval on proovieksam. Neljapäeval on kevadkontsert ka, ma laulan kolmes erinevas hääles, ma olen andekas(H)

Jakobsoniga on ikka probleemid, kes veel pole kuulnud.
Ahjaa, Keiti lõpetab gümnaasiumi hõbemedaliga, kindlalt, et siis järgmine aasta lõpetamisele kindlalt.

Kui ma pole õnnelik, ega ka kurb, mis ma siis olen? Sest midagi on kindlalt puudu.

sain vihjest aru(kuigi ma olen rumal blondiin)..kirjutan ka siis midagi..

Väljas on megalt hea ilm ikka. Suve tunne tekib ja koolis käimine muutub raskeks, nüüd veel veerandi lõpp, tööd ja värgid, eksam on ka tulekul ja siis veel mingi praktika millest ma suurt midagi ei jaga. Selliste ilmadega on nii hea jalutada ja väljas olla. Aga seda teavad kõik ise ka.

Merx, sa kirjutad ikka nii hästi. Sa väidad muidugi vastupidist vist, aga see mind lomulikult ei huvita;)Ma loodan, et sa püüad ikka jätkata.

Elu on täis valikuid. Mõnikord teeme me õige valiku, mõnikord vale. Vahepeal on raske valida. Poisi ja parima sõbranna vahel on raske valida ja seda ei saagi teha...vähemalt mina mitte. Niisiis pean aega jagama nii, et saaksin mõlemaga koos olla. Merx..jääajale siis ;)

Käed on mega valusad praegu. Loogiline oleks, et pärast päevast jalutuskäiku on jalad valusad, aga mul on hoopis käed. Ma olen ikka imelik.

Kui keegi usub imedesse või suudab neid esile kutsuda, siis võiks mind aidata, nimelt sooviksin väga enda geograafia vihikut üles leida.Aidake keegi, palun :S

Autojuhtidele ja ratturitele soovitaks silmad teel hoida. Teisi inimesi vaatama jäädes võib kraavi sõita ja ausõna, ma ei viitsi ka kõigile öelda "kraavi sõidad". Samuti oleks soovitatav auto parkida tee äärde või kuhugi ohutumasse ja paremasse kohta, kui seda on vastassuunavöönd ja veel peaaegu keset teed.


(karamelli glasuuriga kohuke)Tamme

Keiti,
kui mina ei saa oma kirjutiste eest häid hindeid, siis ma olen vähemalt õnnelik, et Bruno ja Kairit ja teised said/saavad.

Emod ikka;P
Ja ei müü ennast maha, minu mõtted on mingu vihikus, see kus Kurt peal on, seda ei saa keegi;)

Merxu.

Merxile

No nii Merx, saad, mis tahad.

Niisiis, Keiti kirjutab. Merxile. Sest talle tundub jama üksinda siin kirjutada. Tamme, kirjuta ka!

Jama nädalavahetus oli. Oleks midagi normaalset teinud, ei oleks nii hale olla. Aga jah, mis olnud, see olnud.

Ahjaa teatris käisin. "Rehepapp". Suht nali oli.

Tegelikult, ma peaksin praegu geura referaati tegema, aga ma ei viitsi.

Jah, mina, Keiti "Nilbu-suurjalg" Kungla tunnistan, et ma ei viitsi õppida!

Kas te teate, et Douro jõe orus asuvad mitmed viinamarjaistandused?

Oleme emod. Jääme truuks iseendale. Kui sina ennast maha ei müü, ei müü mina ka.
Ma luban.


Keiti.


Dämn, ma olen vist ikka vaimselt ebatasakaalutu.

Bruno kirjanduseks see kirjutatud sai, õiget pealkirja selle pole, aga teistele "Tänapäeva noorus"

Uusrikaste lapsed Kate, Sven, Jandra, Eve, Sander, Jaagup ja Sören istusid vanal diivanil, mis oli mahajäetud tehase taha aasale veetud. Nagu tavaliselt polnud neil midagi teha ning nad istusid suitsud näpus ja õlupudelid käes. Suitsumahvide ja õlulonksude vahepeal käis nende noorte jaoks üsnagi tähtis teema- paari päeva pärast toimuv pidu, kuhu kõik seitse minna ihkasid.
“Kuule Sven, kas sa oled kindel, et sinna klubisse saab niisama lihtsalt sisse?”
Kate ja Eve vaatasid poistele üllatunult otsa, Sander ootas Sveni vastust. “ Jah, üsnagi, ostame turvamehe ära ja ootame, millal pidu kellegi korterisse või majja edasi jõuab.”
Poiss võttis taskust kotikese valge pulbriga, teisest taskust võttis ta samasuguse ning kallas mõlemad ühte suuremasse kotti. Kuldsest seitsmikust kõige korralikumal- Jandral paistis olevat tahtmine midagi salvavat öelda, kuid Sven peatas tema mõttelennu: “ Ära vaata mind sellise näoga, mina pole ainuke, kes sellise asjaga tegeleb, vaata enda ümber kullake, sinu kallid sõbrad pole midagi nii inglikesed, kui sina seda arvad.”
“Ma muretsen pigem sinu, kui nende pärast, just nimelt sina oled politseile vahele jäänud ning neile pinnuks silmas, mitte teised.” Tüdruk jättis lisamata, et ta ei tahtnud, et poiss oma tervist rikuks. Sven oli pikk ja sassis tumepruunide juustega, tema vasakus kõrvas oli kaks hõberõngast ning kulmus neet. Seda, et Sven nägus oli ei teadnud ainult Jandra, poisil tilbendasid sageli tüdrukud taga ning ühelgi peol polnud ta ilma kaaslaseta. Ta oli ka ülejäänud kuuest kaks aastat vanem. Jandra vaatas ringi, kõigil teistel tundus olevat lõbus ja suva kõigest, mis nende ümber toimus.
“Kas nad tõesti arvavad, et narkootikumid ja logelemine on lahendus kõigele?” Kurvalt pead pöörates pöördus ta Söreni poole: “Las ma arvan, Sven tegeleb kokaiiniga ja sina jagad vapralt kanepit?”
Tüdruku nõudev toon ajas poisi naerma: “ Jah, täpselt, meie oleme kõige halvemad kogu riigis ja teie viis olete viisakuse etalonid.”
Toimunud vestlus pani Jaagupi ja Sandri muigama, need kaks olid kõike muud kui korralikud- hinded olid allapoole arvestust, juhul kui nad kooli jõudsid, pidev himu alkoholi ning suitsude järgi olid muidu kenade poiste välimust muutnud. Sander oli keskmist kasvu lühikeste blondide juustega, tema juuste ning siniste silmade kooslus muutsid ta vastupandamatuks, kuid samas ka ähvardavaks, tema ego oli sama suur kui Maa ja tema vanemate raha kuulus tema arvates ainult temale.
Totaalseks vastandiks Sandrile oli Jaagup temast 5cm pikem, ronkmustade juuste ja terve mõistusega. Tema teadis, et elu ei keerle ainult ümber tema ja käis koolis, et õppida. Kuid sõprussidemed teiste poistega olid talle omamoodi tähtsad, poiss võis ju istuda diivanil ja paista samasugune nagu Sander, kuid sügaval sisemuses tahtis ta koju minna, miskipärast oli ta viimased kaks aastat alati paigale jäänud. Ta viitsis nüüd sageli ennast koolis näidata ja üldse midagi õppida. “Temaga on midagi lahti, kogu selle kambaga on midagi lahti,” mõtles Jandra.
Eve, blondide juuste ja säravate silmadega tüdruk istus Sanderile sülle ja vaatas talle otse silma küsides: “Kas sa lubad, et klubis sa pühendad ennast totaalselt minule?” Poiss mõtles hetke, kimbatusse jäädes suudles ta tüdrukut hetkeks põsele ja see paistis tüdrukut rahuldavat.
Kate samas nukrutses üksinda, ema oli jalga lasknud ja isa pidutses kuskil Kanaaridel koos oma sekretäriga, tüdruk jättis selle enda teada, sukeldudes ööellu suutis ta olla täpselt sama vaba käitumisega kui Eve, olles üsna väikest kasvu pikkade pruunide juuste ja sügavtumedate pruunide silmadega, tal endal polnud aimugi, kui palju Sander teda piidles.
Hetkeline vaikus kadus, kui Sven teatas: “Kes tahab minuga koju saada pangu oma kodinad kokku ja mingu autosse, mul on vaja täna veel paar asja teha.”
Sander ajas Eve sülest maha ja võttis maast oma koti, sama tegi ka Kate.
“Kas sa küüti vajad?” küsis Sven Jandralt. “Käi metsa,” ütles Jandra vastu ja hakkas üle aasa linna poole astuma. Sven vaatas viivu järele ja kõndis auto poole, Sander ja Kate istusid autos, Jaagup, Sören ja Eve hakkasid igaüks omas suunas kõndima.
”Ülehomme näeme!” kostus Söreni poolt Jaagupile.
Kõndides paarsada meetrit mõtles Jandra: “Kas olen mina loll või on kogu maailma hulluks läinud? Eve püherdab vastu Sanderit nii, et vähe pole, Jaagup ei tea varsti isegi, mida teeb ja see jobu Sander on omadega nii põhjas kui olla võib, ainult, et temal on raha jalaga segada.” Seda mõeldes tuli ka temale meelde, kuidas veel pool aastat tagasi jooksis ta mööda pidusid ja ostis võõraste käest kokaiini. “Ka mina olen loll olnud, aga sain sellest jagu, kurat, prooviks nemadki, Kate`i toetus muutis maailma, ka temaga on viimasel ajal midagi lahti.” Kurvalt pead raputades kõndis ta edasi.
Järgmisel päeval said tüdrukud koolis kokku Sanderi ja Jaagupiga, kuna nad käisid kallis erakoolis olid nad sageli koolis olles koos, juhul kui kõik suvatsesid kohale tulla, täna oli eriline juhus, sest tavaliselt pole Sanderu näha. “ Kus Sören on?” küsis Kate Jaagupilt. “ Pole õrna aimugi, magab kodus ma arvan.”
Sören suutis oma elu teiste eest varjata, vähesed teadsid, kus ta oli ning millega tegeles.
Koolipäeva lõppedes said kamp kooli parklas kokku, poisid vandusid, et viimane päev mil nad terve päeva mõttetutes tundides passivad.
“Mis kell homme minnakse?” küsis Eve Sanderilt. “Ma ei tea, ma pakun, et mingi kümne ajal, ma võtan su kell kümme peale.” Seda öeldes pööras poiss pead, kui tüdruk teda suudlema pöördus. “ Ah jäta, mitte siin.”
Kate küsis Jandralt, mis kell too klubisse minema hakkab. “Ma arvan, et umbes poole üheteist ajal , mul pole erilist tuju niisama aega raisata.”
Jaagup turtsatas naerda: “Oh, vaata kes räägib.” Selle peale saatis Jandra talle hävitava pilgu.
“Keegi Svenile ka helistab?” tahtis Sander teada. “Ma pärast helistan, ta ise tuleb kella poole üheteist ajal ma arvan,” ütles Jaagup.
Sander viskas suitsukoni maha ja teatas, et hakkab minema, sama tegid ka Kate ja Eve.
Jaagup lausus: “Kuule Jandra, ma viskan su koju ära?”
“Okei, saabki kiiremini.”
Nad liikusid Jaagupi auto poole, Sander aga vaatas Katele järele.
Sõitnud kooli parklast välja hakkas Jandra pihta: “Ma tean, et Sven mehkeldab kokaiiniga, aga mis selle Söreniga viimasel ajal lahti on?”
Jaagup pööras küll pead, kuid ei öelnud midagi.
“Sa ei räägi midagi, jah?”
“Ei, see pole sinu asi, hoia eemale.”
Tüdruk põrnitses aknast välja. Jõudes Jandra koduni ütleb tüdruk: “Tänan sõidu eest, homme näeme.”
“Näeme, näeme, tsau!”
Kodu ukse poole kõndides, mõtles neiu, et mida küll teised reede õhtul teha võiks, möllavad kellegi pool või istuvad kodus ja mõtlevad ennast hulluks nagu tema? “Oeh, ma olen võimatu!”
Järgmise päeva õhtul said seitse noorukit klubis kokku. Esimesena olid kohale jõudnud Sander ja Eve, järgmisena Kate ja siis Jaagup. Kui Jandra kohale jõudis olid teised juba esimestele jookidele lõpu peale teinud ning ootasid teist ringi. Kõigile tuli üllatusena see, et klubi turvamees polnud kelleltki dokumenti küsinud.
Järgmise tunni jooksul oli kõik segane, rahvast muudkui tuli juurde ja nende lauda istusid kaks Sanderi sõpra. Vaheldumisi käidi tantsimas ja Jandral oli Sveni kohale jõudes võhm täiesti väljas. Pool tunnikest enne Sveni oli kohale jõudnud ka Sören, poiss oli enda kohta kuidagi väga lõbusas tujus, leidis Jandra.
Südaööle lähenedes olid noored üsnagi lärmakaks muutunud ja jooke telliti muudkui juurde.
Eve istus Sanderi süles, kuid poiss ajas teda vahetpidamata ära, paari minuti pärast kõndisid mõlemad puruvihastena lauast minema.
Sören jõi ühe joogi teise järel, lõpuks ei püsinud ta enam jalgel ja istus ja naeris koos Sanderi sõpradega.
Kate kutsus Jandra endaga tualetti kaasa ning tüdrukud lahkusid, jättes poisid omapead.
“Mis Evel ja Sanderil viga on?” küsis Kate.
“Ma ei tea, nad on kuidagi imelikud, Sander ei viitsi Evega tegeleda ja tema surub ennast koguaeg peale.”
“Sander helistas mulle eile,” tunnistas Kate, “ ütles, et ta ei taha Evega ringi käia, kutsus mind välja ja ütles, et jääb mu vastust ükskõik kui kaua ootama.”
Jandra naeratas: “Ma nägin juba ammu, kuidas Sander sind vaatas, sina keerasid alati pea ära. Kui poiss sulle meeldib siis peaksid temaga välja minema, aga vaata Evega ette, ta võib vahepeal üsnagi kohutava iseloomuga olla.”
“Ma tean, seda ma kardangi, ei taha temaga tülli minna.”
“Lähme tagasi, vaatame mis lauas vahepeal toimunud on.”
Kui tüdrukud laua juurde jõudsid hõõrus Sander ühe käega paremat põske, teises hoidis sigarit. Sören karjus üle klubi ja ümber laua oli ilmunud mitu võõrast kuju.
Jandra rüüpas paar lonksu oma joogist ja jälgis ümbrust. Jaagup tuli Sveni käest tuld küsima ja tegi Jandrale silma, tüdruk hakkas naerma. Ta jõi oma joogi lõpuni, saabus Jaagup: “ Tule, lähme keerutame tantsupõrandal.”
“Heaküll.”
Tantsupõrandale jõudes hakkas pihta üks hea vana tantsulaul, tantsides kaks-kolm laulu hakkas Jandral pea ringi käima ja silme eest muutus aeg ajal mustaks.
“Jandra, mis sul viga on?”
“Ma ei tunne oma jalgu!”
Poiss hakkas tüdrukut tantsupõrandalt ära juhtima. Samal ajal jälgis neid Sven ja jooksis nendele vastu. “Keegi üritas teda uimastada, joogi sisse midagi pandud.”
Ta vaatas tüdrukut ja sõnas vaikselt: “Sören...”
Jandra vaatas arusaamatu näoga kord Jaagupi kord Sveni poole. “Sören, kas te teete nalja? Sven, sina ju mehkeldad narkootikumidega, vaidlesid veel Söreniga mingi hinna pärast.” Pärast seda tüdruk minestas.
“Ma viin ta enda juurde,” ütles Sven.
“Hoolitse ta eest, sa tead, et tal oli mõni aeg tagasi narkootikumidega probleeme.”
“Jah, mine uuri, mida Sören talle joogi sisse toppis.”
“Lähen juba, ma helistan sulle mobiili peale.”

Sven viis tüdruku enda poole ja pani voodisse pikali. Natukese aja pärast helistas Jaagup: “Mees, Sören on omadega täiesti segi, ta ei tea ise ka, mida ta Jandrale joogi sisse pani, aga mingi Sanderi sõber oli talle maksnud, tead isegi milleks.”
“Kurat!”
“Kas ta on teadvusele tulnud?”
“Ei, magab veel, hommikul on tal üsna halb selle eest.”
“Temaga saab kõik korda, tugev tüdruk, Sören väitis, et tal ei olnud midagi eriti tugevat kaasas, niisama mekkimiseks midagi.”
“Hea seegi, okei, kuule, mine sa ka koju ära, ja mõtle järele, kas sellist elu sa koos Söreniga tahadki.”
“Heaküll, näeme kunagi.”
“Jah.”

Sven mõtles, ta mõtles sageli, ta mõtles, kuidas ta Jandrale räägib, kui sageli ta oli Sörenit aidanud ja tema eest pea tulle pistnud, mõtles kuidas rääkida tüdrukule oma tunnetest, mis olid juba ammu midagi rohkemat, kui sõbralikud. Ta pani tüdrukule teki peale ja läks elutuppa. “Hea, et ema otsustas isa just praegu reisile viia, muidu oleks asi hoopiski raskem.”
Hommikupäike paistis Svenile näkku, ta tuli püsti ja sirutas ennast, seejärel läks ta oma toa poole. Ta avas ukse ja astus tuppa, seisis natuke akna juures, kui kuulis, et Jandra hakkas liigutama. “Miks sa aitasid minul arvata, et sina oled diiler ja Sören aitas sind. Ma arvasin kogu aeg, et sina oled oma elu ära visanud, mitte tema, miks?”
“Sest sinul oli minust juba oma arvamus, see, et ma ühel peol politseile vahele jäin ei tähenda, et ma diiler oleks. Aga sina arvasid kohe nii, ma üritasin Sörenile mitu korda selgeks teha, et ta ei tegeleks selliste asjadega, aga mees on juba põhjas, teda suudab päästa ainult tema ise.”
“Kas ta pani mulle midagi joogi sisse?”
“Üks Sanderi sõpradest oli talle maksnud, ta vandus, et midagi tugevat see polnud.”
“Kuradile see Sander, tema ja tema sõbrad!”
“Ta pole nii paha kui sa arvad, koolis ei käi ta selle pärast, et tal on seal igav, ta vanemad külvavad ta rahaga üle, kuid see ei tähenda, et ta õnnelik oleks. Oma ego on ta endale kaitserefleksiks kasvatanud. Ja Eve ei meeldi talle pooltki nii palju, kui Kate.”
Jandra vaatas maha: “Ma olen nii loll.”
“Sa kahtlustad kõiki, sest ka sinul olid probleemid, see on inimlik.” Seda öeldes pöördus poiss tüdruku poole ja istus voodile.
Jandra võttis julguse kokku ja tahtis öelda, kui tänulik ta poisile on, et ta tema eest hoolitses, ta tahtis öelda, et ta hoolib temast kohutavalt. Kuid sealt, kust see julgus oli tulnud läks ka tagasi. Selle asemel, et midagi öelda, vaatas Sven alla, Jandra üles ja lõi oma käed ümber poisi kaela. “Aitäh! Ära lahti lase”
Sveni silmist jooksid paar pisarat. “ Ei lase, mitte kunagi enam.”

Noh, Keiti, kui see sind lohutab, siis ma kõrvetasin kõhu ära. Aga solaarium on aknele parem, kui tavaline päike(arstitädiütles).

nii, et saa sellest üle. Kes on öelnud, et ma punk olen:D Wannabe vb kellegi arvates aga lase ta olla. See ei tähenda, et ma juuksed nüüd nõmedat värvi värviks ja träänsi kuulama kukuks, ikka sinu vana Merxu.

Aga.

Merx, ega ikka ei lähe küll hukka.

Paari sõnaga, mis täna toimus.

Mul on uus hüüdnimi. Nilbu aka Keiti "suurjalg Nilbik" Kungla. Mari-Anne väljamõeldised:D.

Klassis on mullasahtel. Redised arenevad jõudsalt.

Vihkan olla rahatu.

Merx käis siis täna solaariumis ja mina ei teadnud sellest. Pole hullu, elame üle. Lihtsalt, ma arvasin, et ta on punk ja täielikult solaariumivastane aga noh, ma eksisin. Tuleb välja, et solaarium on isegi kasulik. Eks ma värvin ka nüüd oma pea blondiks ja jooksen tikkudel ringi.

Õnneks, see oli nali, jäite uskuma? (:P)

Et siis, jääge truuks iseendale.

Miks Päike ei paista?
Miks aega ainult raiskan?
Otsin kõrbest vett,
sest seob mind nähtamatu kett
liivaga.

Miks ma ei näe enam valgust?
Miks see tuli lihtsalt kadus?
Ma ei näe värve.
Rikun ainult närve.
Pean kaduma siit
kiiresti.

Miks vikerkaar liikus?
Miks must pilv taevas seiskus?
Mu laul on läinud.
Laul, mida ma ei näinud
jällegi.

Me saame olematuks,
me oleme nähtamatud.
Soola oma haavad
ja mälestused meist saavad.


Keiti.

(Rilo Kiley mängib. Ehk Keiti on täielik Omaha muusika friik)

Essee Keitile!

Keiti palus essee kirjutada, haaa, kes oli jobu, et kirjutas ka? Merxu, teemat siiski nii üle-netiliselt kuulutama ei hakka, kes teab see teab.

Ta on idioot, jobu, keldrikakand, silmviburlane, ego, edev, vb kahepalgeline, valelik, tomcat, tola, mölakas, värdjas, kapsauss, vinnumees, vahest kiimas, KIHARAPOISS.

Em, idioot on ta tavaliselt, arvatavasti elab oma elu totaalselt oma tahte järgi, st, et ta ei ole teistega nii arvestav, kui ta võiks olla. Samas keldrikakand ta olla ei saa, silmviburlane ja kapsauss ka mitte, ta pole just mingit mutatsiooni läbi teinud, aga vahest, kui ta mind värdjaks sõimab loodan ma sügavalt, et ta oleks keldrikakand, kelle saaks vabalt laiaks litsuda:D
Ego on ta teatud valdkondades, tüdruksoost olevused äkki?
Edev on terve elu olnud, seda ütles ta ise mingi aasta tagasi ka.
Kahepalgeline, seda koguaeg, ühele räägib ühte, teisele teist, kolmandale kolmandat ja oma sõpradega naerab kõiki kolme lolli. Aga need lollid on hea südamega, hoolivad?
Mänglev on ka, tehku, mis tehku, aga tema tagajärgede eest vastutada ei kavatse(MA LOODAN, ET SEE IDIOOT OLED SINA).
Vahest kiimas, see on vabandatav, ta on kolmejalgne.
Kiharapoiss, see oli nii armas:D Point selles, et rohkem või vähem kui kaks aastat tagasi oli tal pahma missugune ja Maarjaga mõtlesime, et kurat, kiharapoiss on mega hea nimi;)
Aga ta on ka kõike muud, sõber, vb hooliv, kuulab vahest, oskab tuju tõsta(vahest), komplimendid on ka vahest olemas, kunagi olid.
Võib-olla ta siiski hoolib nendest ühest kahest ja kolmest, vb. Kuulata ta oskab, aga kui palju ta kõrva taha paneb ja pärast nõu annab? Tuju on ta tõstnud, üsna palju, ammu.
Ühesõnaga, tal sai villand.
Ja ma ei pane seda pahaks, lihtsalt harjumatu on, kuigi öeldakse, et unusta ära.
Sõber, alati, ei lase lahti. Sina alustasid, nüüd kahetsed?:P

Okei, nüüd ma peaksin saama bloki MSN-is, rates, orkutis, heis, telefoni ei võetaks enam vastu, kurat harju ära, mina olen. Millal see probleemi ei tekitanud?:D
Annameandeks.
Ma ei viitsi, ma võin kellegi teisega ka haukuda.
Tsau.


Keiti, aga, kui me elaksime ühe päeva korraga, siis me läheksime hukka.

Tsau,

Tglt, ega ma eriti ei taipa, mis teemat Merx siin Lehhust paneb. Jutt on vist Tamme mehest. Merx, ära põe!(:D)

Eile panin tühja, täna ka. Homme arvatavasti ka. Ülehomme koolitusele Pärnusse. Merx, sa tuled nagunii kaasa!

Ilusaid kevadpühi siis(võimisiganes).

Eile suutsin isegi midagi kirjutada.

Kuulake Dashboardi.

Armastusega, Keiti.