Kuidas saab üldse kedagi mõjutada, et ma siia ei kirjuta?
Tõesti, erinevalt mõnest inimesest(loe totaalselt eluraiskavast ja mõttetust inimesest) käin ma 3 nädalat kuus tööl 8-17, vahest kauem, vahest vähem, mul on pere, lähituttavad, kellega tahan aega veeta. Mul pole aega niisama jamada, elan nii, et midagi raisku ei läheks. Minu suurim kartus on see, et raiskan elu. Kardan, et mõni päev läheb mööda ilma tähenduseta.
Käisime juuksuris, Richardiga. Saime lokid ja katkised juukseotsad lõigatud, 8cm tegelikult. Maru kahju, sest laps on kohe issi moodi, tegelikult on ta kevadest saadik ainult issi laps. Emme-t ei ütle.
Äri edeneb, ehk võtan salongi vahest ülegi. Aeg näitab. Masu kõrghetk jõuab varsti.
Vb läheb abikaasa varsti kaugele tööle, ei oota seda aega.
Ahjaa, täditütar saab tütre. Silver küsib pidevalt, et millal teine tuleb.
Ja teate, masu ajal ei loe absoluutselt, kas sul on kõrgharidus v mitte. tööd on raske saada!
Õpi seda, mida tahad. Mitte seda, milles saad kraadi ja resümeele kirjutada "kõrgharidus". Ole õnnelik, ja elu edeneb.

ALATI TEIE
Merxu

Reede

Tervetuloa, või oli see kuidagi teisiti, no vahet pole. Terve.
Siin on nii külm, eelmine nädal käisin õhukese jakiga jalutamas, siin peab olema jope ja talvevarustus.

Eniveis, ma lugesin üke pika aja teiste blogge. Mõni paneb ikka muretsema ka, kui mõelda, siis mõned asjad on ikka totaalselt fucked up.

maarja rääkis eelmine nädal, et miks mina ei räägi temaga, aga tema pole minuga ka rääkinud. Et räägi ilmast, mida ma ilmast räägin, ilm.ee on olemas ju. Ei sobi, et mina ei hakka rääkima, ei sobi minuga ise rääkida ja veelvähem külla tulla. Autoga mööda sõites ei lehvitata ka. Mis mõttega sellist juttu üldse tõstatada, kõik on ju ringis. Manni nägin ka Võrus, ega tema ka ei räägi. No Riksile meeldisid vähemalt Laura rinnad:D

Kellelgi mingit soovi siit on? Staffi täiega.
Poes on ägedad sildid ka, väikesed eestlased saaksid kohekindlasti naerda. Krõpsupaki peal - MEGAPUSSI, kommipakipeal - LAKUMIX

Kena kevadet.

Neljapäev

Mul on nina kinni ja hingata ei saa.
Riks on endiselt haige, vahest tundub, et peale oma antibiootikumidoosi on ta vaikselt purjus olekus. Tantsib ja naerab ja keel suust väljas.
Esimese haiguse kohta läheb tal tegelikult päris hästi. Kuigi emme-issi olid esimese suure palavikuga nagu kaks lolli: "küünal, okei. Kas selle peab välja ka võtma? Kuidas?" Laps taskurätikut näeb, paneb plehku. Ta teab, et pumbaga võetakse tatt välja ja pannakse rohtu ninna ja siis pühitakse ka veel, kohutavalt hull tegevus.

Kevad on ka kaugeks jäänud, lumest hakkab villand juba. Tegelikult igal hommikul on mul akna taga külalised. Laulavad teised väga ilusti.

Mark on endiselt sinisel lehel. Endiselt ei ole meile Bingo ja Vikingu õnn sülle langenud. Remondiga saime valmis vähemasti. Parim värv, mille roosast segada sai. Muidugi seinad on küll siin supersirged. Aga eks see olegi siis nn uus trend - värviderikas korter kõverate seinade ja lagedega.

Ja väga hea, et uuel telefonil on sammulugeja. Okei, ma seletan. Et inimene saaks keha vormi ja kaotaks üleliigsed kilod peaks ta päevas tegema 10 000 sammu. Dieet ja treening ei tee paha. Ma kõnnin päevas keskmiselt 5000 sammu(telefon peab taskus olema, muidu ta samme ei loe), ja see 5000 on väga väike võrreldes sammude arvuga, mille ma ilma telefonita teen. Asi tõesti toimib. Ükspäev vaatasin dieedidoktoreid ja nõme on neid inimesi vaadata küll. Üks naine tarbis päevas 3l rummi ja cocat ega liikunud rohkem kui 1800 sammu päevas. Teine naine toitus ainult kiirtoidust ja öösiti käis külmkapi kallal juustu söömas. Mis ajab inimesed selleni?

Ja tegelikult ajab vihaseks küll, et kui Merxul on halb tuju siis arvatakse, et pereelus on tülid. Aga üllatus-üllatus. Ei ole tülisid, kui mul on halb tuju, siis võiks ju tegelikult mõelda, et äkki olen ma solvunud või oma nn sõprade peale pahane. Ja siis kusagilt tuleb jälle mingi nõme kuulujutt, et me olevat lahkuminemise äärepeal. Inimestel on jah elav fantaasia, aga kurat, kasutage seda oma voodielus, mitte teiste inimeste maine rikkumises.


Ja nüüd siis nõuanne. See pole kohustuslik, pigem realistlik.
Olete viimases klassis, jääte rasedaks. Sõbrad aitavad igati, lubavad ka peale koolilõppu aidata. Käivad vahest külas. Siis ei midagi. Sa lihtsalt istud kodus või käid lapsega jalutamas. Kui sa olid lootnud oma sõpradele, toetusele, armastusele ja mõistmisele, siis oleks viimane aeg pisut reaalsust sellesse mõtlemisse tuua - ära loodagi seda.

Krissu küll väidab mulle, et ta pole vihane ja eriti seepärast, et ta ei kasuta mõnd "nõmedat" emoticoni. Ka need väljendavad emotsioone.

Neljapäev

Eiei, kevad ei taha ikka üldse tulla veel.

Siinkohal ma kasutan kohe juhust ja täname vendasid Arumägesid küüdi eest:D

Siiski elame remondiselt, peaaegu sai valmis, aga värv pole üldse selline nagu värvikaardil poes. Ja hea, et ainult pool seina värvisin ära, peab midagi uut välja mõtlema. Töötus võtab maad, väga väga väga nõme.

Ei ole mitu mitu nädalat paljudest midagi kuulnud. Marin ka suhteliselt samas olukorras.

ala midagi sellist, et ma olen need ja need päevad võrus ja siis ma mõtlen, et miks te mulle seda üldse ütlete. Mis kasu on sellest, kui keegi on võrus? Nagunii keegi ei helista või ei tule külla või ei kutsu välja. No olge siis võrus, mis minul sellest.

Teisipäev

Oeh, nagu tavaline päev. 6.45 üles, vaatasime Margiga tõele näkku, saatsin ta ära tööle ja tegin oma kakanaatorile putru.
Elu kikude ja mähkmete lainel. Kaks uut hammast on juurde tulemas ja vahest kostub Riksi suust ka sõna adah(aitäh).

Tahaks lihtsalt tsillida, meenub Keiti kasutatud sõna vegeteerima, aga sellest on lihtsalt villand. Krissu on väga realistlik inimene, ta seletab mulle probleemid väga kergelt ära, aga ikka jääb küsimus, miks?
Vahest on lihtsalt villand, proovin Margile seletada, miks Maarja ja Anu ei kutsunud peole, no ma ei oska seletada, sest ma ei tea seda isegi. Miks ma sõbrannadega ei räägi, sest neil pole aega, sellele ma vähemalt oskan vastata.

Tegelikult tahaks jalutama, aga lund on liisalt palju, käruga on jama. Tahaks suve, siis ehk oleks keegi Võrus ja saaks jalutada nagu eelmine suvi.

Kes kurat ma olen siis?

Good morning Estonia!

Asi pole selles, et ma ei tahaks kirjutada või mul pole aega. Selle 10-15 minutit leiaks ma iga päev kindlasti, aga mul lihtsalt pole mitte millestki kirjutada.

Niisiis, Riks ei kõnni veel iseseisvalt, toe najal ja mööda seinu paneb küll nagu tank. Kikusid ilmub ka aina juurde.
Siiani pole ma oma juukseid piisavalt blondiks saanud, aga kes see mind nii vaatab ka.

Täna nägin unes, et Elin ja Tarvo said lapse. Tarvot muidugi üldse unenäos polnud. Vaatasin orkutis tita pilte ja siis mingi paari nädala pärast läksin vaatama. Küsisin Elinilt lapse sünnimõõte, kaal oli 6,5kg ja pikkus 61cm. Täitsa lõpp. Väga veider uni.

Ma tsiteerin probleemi.

Merxu says:
mind pole enam olemas, sest ma olen lapsega kodus

Kui ma olen kedagi välja kutsunud, eelmine aasta, siis keegi ei tulnud. Kui Mann kutsus, olid kohal nagu 10 kopikat. Tekib nõme tunne, vabandust.
Miks ma msn-is pole? Sest mul pole seal midagi teha. Keegi ei räägi, kedagi ei huvita ja kui ma üritangi ise midagi rääkida, siis on 10 minuti pärast mökk mökk.

Siiski elame remondilainel, vähemalt saab korraliku toa. Varsti peaks minema Soome, shoppama ja emale külla.


See on ju väärarusaam, et lapsega kodus olev ema on kogu aeg väsinud ja ei taha-jõua midagi teha.

Mul on igav.
Pats-pats-pats käib mööda põrandat, otsib juhtmeid arvatavasti.

Et seletada nii mõndagi: ma saan sinusse suhtuda kui tühja kohta, sest sa oled end sellena minu jaoks tõestanud. Oma käitumise ja jutuga. See on ainult minu arvamus. Paluti siia mitte tulla. Ja teine asi ka, miks kutsutakse kaasa inimesed, keda võõrustajad näha ei taha. Ebaviisakas igal juhul.

Teine probleem, mul on nii külm. Toas puhub tuul. Väike pats-pats-pats jõudis minuni, tahab punast nuppu vajutada.

Pole mõtet ju ennast erilisemaks teha kui sa niigi oled? On ju nii?

Ahjaa, head uut aastat ka.