Toimub massiline poiste diskrimineerimine

Viimased 20 aastat on räägitud naiste diskrimineerimisest, vähemast palgast ja teistsugusest kohtlemisest. Viimased 2 nädalat olen ma pidanud tõdema, et minu last diskrimineeritakse. Ehk siis 2,5 aastast 95cm last. Nimelt ei leia talle ei kaltsukatest ega poodidest pükse. Enamus lasteasjadest on roosades, lillades ja punastes toonides. Võrus pole isegi kaubamajas midagi, kagust veel enam-vähem saaks midagi, aga teksaseid on mõttetu osta. Peaaegu selline mõjutus, et saage tüdrukuid, mitte poisse. Eniveis on laste riided ka üle mõistuse kallid. Korralik kombekas või komplekt maksab üle 1000.- Inimesed, arvestage, et lapse üles kasvatamiseks läheb kindlasti üle 1,5 miljoni.

Taaskord pean ka tõdema, et ka mul endal pole midagi selga panna, eriti nüüd külmemate ilmadega. Tabletivarud ka suurenesid, nüüd on terve sahtel neid täis. Ja kõige naljakam on see, et kõige kangematel tablettidel on kõrvalmõjusid(võimalusi) peaaegu 50, ehk siis kui mul tekivad hallutsinatsioonid, siis ma pean väikese vahe pidama. Korralikku arstiabi saab ainult korralikult raha raisates, fakt on see, et perearstilt eriti abi ei saa. Nüüd saan ma aru, miks inimesed nii palju erakliinikuid külastavad.

Edasi on läinud ka issi projekt "tunneme kodumaad". Käisime Tartus, kus Lõunakeskuse lastehoid ei olnud nõus 10 minutit meie 2,5 aastast last hoidma. Maksimarketi autokärud on ka väga raskesti juhitavad. Lennundusmuuseum ja põllumajandusmuuseum said ka uuesti üle vaadatud, meil Margiga oli igav, selle-eest aga issil ja põnnil väga lõbus. Just saabusime lõunast, uurisime Põlva, Räpina ja Värska kanti ka täpsemalt. Maanteemuuseum on ägedaks läinud. See aasta oleme käinud rohkem muuseumites, kui terve eelneva elu peale kokku.

Mul on koguaeg head ideed, mida kirjutada, aga need lähevad koguaeg oma teed, suht häiriv.

See aasta enam soojale maale ei kisu

Suvi 2010 on ikka väga kuum. Ikka nii kuum, et kuhugi lõunasse enam ei kisu. Tulgu taevas appi ka keerake vihmakraanid lahti, tuult ka natuke ja jahedust küllaga, kasvõi paariks päevaks.

Üldiselt on okei, kuradima kuumus ajab pea sassi. Tablette söön ka juba nagu narkar, tabletinarkar, siia ma olengi välja jõudnud. Homme arstile, ehk saan uusi nõuandeid. Küll aga noa alla minemisega olen juba arvestanud. Tore. Kogume raha.

Kuigi soojale maale ei taha, siis Taku juures tahaks küll ära käia, vene babadest ja üldiselt penskaritest on kopp ees. Uur korterit otsin ka, kellel oleks pakkuda, tehke oma pakkumised, PALUN!

Ega vahepeal midagi eriti huvitavat ei toimunudki, masu tegi laatadele liiga. Sain aasta võrra vanemaks jälle ja sain selle puhul isegi kainekas olla:D Tähendab oma peoseltskonnale. Käisime jaanalinde vaatamas, pistsin varbad merre, tegin paar ilusat pilti. Ritsu on ka nii suur poiss juba, et vahest tuleb pisar silma meenutades seda kui väike ta oli. Nüüd käib ise potil, üritab ise riidesse panna, kõnnib kindlal sammul, läheb lasteaeda. Varsti läheb kooli, siis toob tüdrukuid koju ja enne kui ma arugi saan, olen vanaema. Peale 18 aastat hakkab aeg kindlasti kiiremini liikuma. Või siis nagu paar aastat arutlesime, aeg on paigal, aga meie liigume liiga kiiresti.
Õmblemisega sain ka järje peale, kuigi tab. kõrvalmõjud tekitavad selja- ja kõhuvalu, et vahest on väga raske üldse midagi teha. Koguaeg on raske olla, on kellelgi teisel ka nii?

Kuulsin, et keegi tahab meil klassikokkutuleku korraldada, väga tore. Sõpradega peame sidet, kuid mõne inimese üle sai juba naerda. HAAAAA! Ja vähemasti mõni võttis pea maa alt välja ja käis kohtus ära.