Kopp

Mul on nii kopp ees. Mul on tunne, nagu ma oleks mingis õudusõnenäos, mis ei tahakski lõppeda.
Esiteks, emme ei tulnud lõpetamisele ja sõimas. No tõesti, see oli minu lõpetamine ja ma ei soovinud, et ta oma voodipartneri kaasa võtaks. Ja jätta oma tütre lõpetamisele tulemata, arvatavasti võeti selle asemel paar koksi. Aitäh emme.
Ja Marini lugu, kõik räpane jutt oleks võinud olemata. Olukord oleks ikka sama, mis praegu. Jälle olen mina süüdi.
Minu Diana otsustas öelda, et ma olen enesetõusik ja olevat temaga ülbitsenud. Inimene, kellega ma pole juulist saati rääkinud. Tuleb välja, et nad olevat minu issiga jookide taga tülli läinud ja siis mina olen vist süüdi.
Tänud, eks.

Siiski, ma armastan oma lapsukest nii väga.
Aga mul on abi vaja. Üksikema on nii halb olla.