Keitile.

Keiti, kuhu välja sa eile läksid? Tulin saunast tagasi ja see tegelane oli kadunud jube. kurat:D
Aga tegelikult pole midagi kirjutada. See tähendab, et oleks, aga ma ei oska enam kuidagi.
Sünnipäev oli okei, tähistamist oli nagu umbes kolm kroda. Madhouse, minu aed, minu aed. Mad oli vahva, käia Oraval ja siis peol ja siis Oravale tagasi on täitsa lõbus.
Ja meil on niii ilusaid pilte. Meil olid juba siis head ideed, kui meil mõlemal olid seebikarbid. Septembri alguses peaks tegema mingi tipphetked ja asja kokku võtma. No mõni hetk on lihtsalt väga hästi jäädvustatud.
Aga teisi pitle vaadates, kui sul on rate.ee-s pesu väel pildid, siis kas sa oled nüüd tõesti ilus? Ja seda ka, et kui panna bikiinidega või tõesti pitsist pesuga pilte kuhugi üles, võiks nagu vaadata, et bikiinipiirkond ka korras oleks:D
Ma märkan ise ka järjest rohkem, et ma võin mõne inimese vastu jube õel olla. Aga ma ei saa, kui midagi on ikka viltu, siis ma pean seda kõvahäälselt ütlema. 10- aastased tibid pole normaalne nähtus. See on lapseiga, kurat, mida te tahate nii kiiresti suureks saada.
Jõhvis käisime ka. Ma olekski võinud sinna jääda, seal oli nii hea. Richard ja issi saavad ka hästi läbi. Minuga jonnitakse, issile naeratatakse. Igatähes, pöidlad pihku ja jään lootma kõike head. Ja Mark oli haige, niisiis, jäime ka meie haigeks. Mina olen praegu juba terve, aga Rico on mõnusalt nohine. Täitsa nii nohine, et ta pole minu tööd korralikult magada saanud, sest hinagata ei saa. Eile tegi ta rekordi. Magama läks kell 18.00, äratasin mitmeid kordi, et õu mees söögiaeg. Ei midagi. Magas 4.30-ni välja ja siis tahtis süüa. Ja siis oli ta 6.30 üleval ja jutustas ja räppis:D Ma olen nii väsinud. Lapsed on nii kohutavalt armsad ja head, aga nad nõuavad ka palju aega ja tööd. Ma loodan, et saan hakkama.
Merxu viibutab Marinile näppu. Mõtesta see ise lahti. See pole mitte midagi halba, tõsiselt. Aga inimesed tunnevad sinust puudust.
Kõik lähevad ära. Ma jään totaalselt üksinda siia. St, et omavanustega ei saa suheldud enam. Richard on alati minu juures ja lõbustab, aga mul oleks vaja ka korralikult suhelda.
Krissu läheb juba homme ära. Keiti ja Tamme nädala pärast. Mannast ei tea ma midagi, aga isegi Maarja räägib vahest. Mann, kus sa oled? Hakkabki nii olema, et kui ma vahest msnis sind näen, siis suhtleme? Või kui sina räägid vahest. See pole normaalne. On sõbrad, aga nagu ei ole, sest kusagil on veel paremad sõbrad ja need teised sõbrad unustatakse ära. Kurat, see pole normaalne.
Ja Tuuli, Keiti ütles, et Tuuli võib inimese surnuks rääkida. Aga mulle meeldib, kui ta käib külas ja jutustab, meil on lõbus. Pealegi, ma olen ta Oriflame diiler;)
Toomas laseb ka jalga, kuigi vahest võib ta väsitav olla, on ta tegelikult ju vahva.
Ja Keiti sünnipäev oli. Noh, kaks tundi varem kohale minna ja pihta hakata on vahva. Richard oli otseloomulikult tähelepanu keskpunktis ja ta ikka śitaks nautis seda. Muidugi mõned inimesed olid vahvad, nimesid ei nimeta. Aga nagu Keiti ütles: "Mõni on ikka väga ülbe."
Ja Tooooooomas, ei tasu ennast sellises kohas nii purju juua, eks?:D

Mul on vahest nii suva. Aga sünge ma ei ole. Ma võin masendavatest asjadest rääkida ja kirjutada, aga see on minu viis ennast välja elada ja tühjaks rääkida.

PS! Ma tahan punaseid teksaseid.
Venitusarmidest lahti saada.
Ja oma 10 beebikilo alla saada.
Oma meest tahan ka koju.

Kas ma saan hakkama või?

Õu Marko. Sa oled muutunud, ma mõtlen, su stiil on naiselikum. Aga muidu on ju tore, et sina vähemalt rahul oled. Ja hea, et sul hästi läheb. Mul on sinu üle hea meel. Kuigi, ma pole sinuga kaua kaua suhelnud, kuulen ma ikka ja jälle, et "Markol on mega ego"

Igatähes, elage hästi. Nagunii vajun mina ka unustusse. Masendav tegelikult, et mul on niii palju "sõpru". Tõelised on ja jäävad.

Merilin.