Oi.

Tüdruk vaatab poisile õnnetu näoga otsa. Poisi põselt veereb pisar. Kõik on nii vaikne, lausa masendav.
"Mis saab siis?"
"Ma ei tahtnud ju! Kas sa arvad, et ma tahan, et kõik halvasti läheks? EI!"
Tüdruk keeras pea ära.
Vaikselt: "Mina ka mitte. See pole ju kõik."
Poiss ägas pisara minema. Lähemal sõitsid autod, üks jäi tee äärde pidama. Poiss tõusis ja tõstis ka tüdruku õlgadest püsti. "Kas sa tahad või ei? Ma ei taha enam niimoodi, halb on."
Üle tüdruku punaste põskede veeresid suured pisarad, pruunid silmad olid hägused.
"Tahan, sa ju tead, et tahan. Palun, mina tean, et teist korda ma enam üle ei elaks, saa aru, ma olen ainult inimene."
"Ma armastan sind."
Muud polnud vaja, hetk oli täiuslik. Poiss ja tüdruk.
Poiss pühkis tüdruku põskedelt pisaraid, aeglaselt suudles külmi huuli.
Kõlas vali autosignaal, hetk oli rikutud, kuid nemad ei olnud pettunud, pigem keregendus.
"Ma pean minema, homme näeme, ma helistan."
Tüdruk vaatas alla, tema käed olid poisi omadega põimunud, aeglaselt tõmbas ta oma käed ära. Väikese naeratusega: "Tavaline sina, mine siis, homme."
Tüdruk vaatas poisi sinistesse silmadesse ja naeratas, poiss naeratas vastu. Hetke pärast astus poiss musta auto poole ja istus tagaistmele. Tüdruk vaatas autole järele, tuttav isik autoroolist lehvitas või viipas, tont teab, mis liigutus see oli.
Möödus minut, kaks, tüdruk hakkas liikuma. Kergelt joostes läks ta kodu poole.
Ema: "Noh, vähemalt sa naeratad nüüd, kas kõik on korras?"
"Jah, korras." Tüdruk naeratas emale ja liikus oma toa poole.
Kahe tunni pärast.
"Kuule, ma olen peaaegu sinu maja juures, kas sa saaksid välja tulla?"
"Ehm, okei, ma tulen."
Tüdruk pani jope selga ning saapad jalga ja ütles emale tsau. Järgmisel hetkel oli ta väljas.
Poiss tuli kindlal sammul tema poole ja ilma sõnadeta lihtsalt kallistas teda.
"Ma hoian sealt eemale, see kuul polnud minu jaoks mõeldud. See oli vale, meie lihtsalt juhtusime sealkandis olema. Ma vannund. Ma pole midagi nii hullu teinud, et keegi nii teeks."
"Mitte kunagi ei saa kindel olla, aga ma usun sind, ma loodan, et sa ise usud ka ennast."
Poiss tugevdas haaret ja ütles naerdes: "Vähemalt oli J-l naeru kui palju."
Tüdruk naeris ja põgenes poisi haardest. Poiss tegi mängu solvunud näo. Tüdruk naeris veel enamgi. "Mis me teeme nüüd? Ma olen kindel, et keegi on mul akna peal ja vaatab."
Poiss vaatas ülespoole ja lausus: "Ei, tegelikult tule, lähme. Sul teatakse ju, kus ja kellega oled, eks?
"Jep, ma ütlesin."
Käsikäes kõndisid nad tänava lõppu. Poisi telefon helises: "Jah, jaaaah, tule siia nüüd, viia ära meid." Kõne lõppes.
Poiss tüdrukule: "Vähemalt ei pea me kõndima, J viib ära meid."
"Mhm, ma kuulen mingit hullemat tehnot üürgamas, huvitav, kuidas tal kõrvakuulmisega on?"
"Ära seda tema käest küsi, ta vastaks sulle kõvahäälse AHH-iga."
"Seeeelge."
Mõlemad naersid. Must auto peatus nende kõrval ja mõlemad istusid tagaistmele. J rääkis parasjagu telefoniga, kuid sellegipoolest hakkas sõitma. Kõne lõppes: "Noh pisike, sind veeti kodust ära või." Ja ta pilgutas tüdrukule silma.
"Jaaaa, mind rööviti ära, sina oled kaasosaline."
"Haaahaaa, vaimukas neiu."
Kõik naersid. J: "Okei, niisis, ma viin teid ära, ja siis koju magama. Pärast ei pea teile enam taksot mängima võõi?"
Poiss vaatas tüdrukule otsa: "Ei pea, võta kaisukaru ka kaissu siis juba. Ja ära unusta pöialt suhu toppimast."
"Kuule keri kanni."
Auto peatus 9-korruselise maja ees. Tüdruk ja poiss väljusid ja hakkasid trepikoja poole liikuma.
"Tead, ma ei jõudnud tuba koristada, ära vägasuurt shocki saa."
Tüdruk naeris: "Nagu alati, aga mina ei korista ka."
Koos läksid nad lifti ja liftist välja. Neljanda korruse korteri ukse taga oli natuke pusimist. Poiss vaatas tüdrukut, tüdruk poissi, aeg peatus, kuid siiski otsis ta oma püksitaskutest võtmeid edasi.
"Kuradi kurat, kuskurat need võtmed on?"
Tüdruk pistis käe poisi tagumisse püksitaskusse ja kummardas maiesteetlikult.
"Ah sina väike marakratt!"
Poiss tegi ukse lahti ja võttis tüdruku sülle ja keerutas teda mööda tuba.
"Hähh, see pole aus. See on väiksemate diskrimineerimine!"
"Ise oled diskrimineerimine. See on hoolimine jobu."
Poiss pani tüdruku maha ja võttis endal jope seljast. Tüdruk võttis jope seljast ja jooksis diivani poole. "JALGPALLJALGPALLJALGPALL!"
"Mhh, ma mõtlesin, et sa tulid minu pärast, mitte jalgpalli pärast."
"Ole kuss, penaltid on, kohe saab läbi."
"Eino aitääääh."
Tüdruk saatis poisile õhumusi ja kutsus temagi diivanile istuma. Poiss istus ja tüdruk hüppas talle sülle. "Haaa, haneks tõmbasin."
Õnneks/Õnnetuseks kõlas kohtuniku vile ja mäng kuulutati lõppenuks, Inglismaa võitis.
Kell oli 10. Õhk oli paks, kuidagi eriline.
Vaikselt, vaikselt, olukord muutus.
Edasisest vaikib ajalugu...

8 tundi hiljem...
Poiss suudles tüdrukut põsele. Mõtted liikusid paratamatult.
"Jumal, ta on nii ilus, nii armas, minu õnn."
Suudeldes tüdrukut teist korda ärkas neiu nagu uinuv kaunitar oma saja-aastasest unest.
"Mis kell on?"
"Ahh nii siis tervitadki sa mind hommikuti."
Tüdruk muigas. Ta sirutas poisi poole käed ja ütles: "Tibu, tule siia, külm on ju."
Poiss võttis tüdruku kaissu ja silitas ta juukseid. "Ei ole külm midagi, väljas võib külm olla, aga siin- meil on alati soe."
"Mhm, tunda on, mu varbad on sinised."
"Nii armsad ju, sellised pisikesed ja sinised, kas ma võin endale võtta?"
Tüdruk hakkas naerma. "Kui sa tahad varbaid, siis pead sa võtma jalalaba ka, kui sa tahad jalalaba pead sa võtma terve jala, terve jalaga on ka teine jalg, jalgadega kere, kerega pea, see tähendab, siis pead sa leppima lihtsalt minu, mitte varvastega."
"ohh, hea tehing, kas kohe?"
Tüdruk tõmbas teki üle pea ja ütles: "Ise ajasid mind just püsti, kõss mine ära, ma panen riidesse."
Poiss vaatas lakke ja raputas pead. "Ma olen nii jobu."
Naerdes ütles ta, et pannkoogid on valmis.
Tüdruk pani ennast riidesse ja läks kööki. Koos söödi hommikust, koos oli hea.

Kuu aega hiljem
"Mul on halb olla!"
"Sa oled üsna kahvatu ka, äkki peaksid sa koju minema?"
"Ma ei saa, füüsikast on töö veel."
"Noh, teed töö ära ja siis lähed."
Sõbranna vaatas tüdrukule murelikult otsa ja küsis: "Kas kõik on korras? Ma mõtlen teiega. Ära tee midagi, mida sa hiljem kahetseks."
Tüdruk naeratas sõbrannale ja kallistas teda: "Sa oled niiiiiiii kallis, aga meil on kõik korras, viimane kuu on tore olnud."
Sõbranna naeratas vastu: "Ta on tore, minule ta meeldib, aga ikkagi" ja pilgutas tüdrukule silma. Tüdruk lõi mängeldes sõbrannat ja pistis pea uuesti füüsika vihiku taha.
Koolis oli ta siiski lõpuni. Keskpäeval oli olemine juba hea.
Pärast kooli said nad õe/sõbrannaga kokku.
"Ma ei saa, mul on vahest nii halb olla, totaalselt kohutav."
"Ahjaa, ja kuhu jäi tsau?"
"Tsau."
"Hm, äkki peaksid sa arsti juurde minema?"
"Mida see arst ikka teeks?"
"Ma ei tea, pole arst."
Koos hakati kodu poole kõndima. Poiss helistas vahepeal tüdrukule.
"Jah, tere, jah, hästi läks, noh, kuidas öelda, raske oli. Okei, ei ole palju õppida, täna on reede! Okei, tule, ma jään sind ootama. Minaarmastansindka(vaikselt)!"
Sõbranna naeratas, kuid jäi siiski mõtlikuks. "Kuule, aga, ahh ma ei tea, kaua sul halb on olnud juba?"
Tüdruk vaatas õele imestunud pilguga otsa. "Ära aja, ei saa olla."
"Ega ma halvaga, aga lihtsalt, ole kindel, kui mina ei muretse, siis kes veel."
Tüdruk võttis sõbrannal käe alt kinnija muutus mõtlikuks.
"Käime poest läbi, ma pean pastaka ostma"
"Oeh, mine käi sa poes, ma istun siin senikaua."
"okei, ma teen käps."
Sõbranna läks poodi ja tüdruk istus pingile maha. Vaikselt vaatas ta apteegi poole.
"Noh, mis ei tapa teeb tugevaks."
Kogu julguse kokku võttes läks apteeki ja ostis mis vaja.
Õnneks jõudis ta ennem sõbrannat apteegist tagasi ja kõndis talle vastu. "Okei, said oma pastaka, muuvi nüüd oma jalakesi."
Sõbranna hakkas naerma. "Jaa, kohe, issake, kus nüüd hakkas kiire."
"Jahjah, lähme."

Tunni aja pärast oli poiss tüdrukul vastas ja koos mindi kinno.
"Mis sul on, sa oled täna nii mõtlik?"
"Noh, vahet pole, kõik on korras"
Poiss vaatas tüdrukule murelikult otsa, kuid tüdruk suudles poissi ja kõik oli unustatud.


Ta lukustas vannitoa ukse ja laulis mingit laulu. Evanescence - You arvatavasti
Möödus minut, kaks, kolm, neli.
"Jumal..."


"Kuule, tule välja, ma ei viitsi kodus passida."
"Eeee, okei, kohe või?"
"Jah, ma hakkan kõndima kohe."
"Okei."


"Sul on õigus."
"Misasja, mis õigus."
Tüdruk vaatab sõbrannale otsa ja pöörab pea kõrvale.
"Oh issand. Mida sa teed?"
"Vaatan, mis edasi saab?"
"Tule siia."
Sõbranna kallitab tüdrukut kõvasti.
Läbi pisarate kõlab tüdruku hääl nõrgalt sõbranna kõrvus.
"Sa saad tädiks."


....