Mul on väga hea isa. Parim isa, kes üldse olla saab. Aga kahjuks on tal olnud üsna õnnetu elu, enamasti mitte tema enda süül. Kurb, väga kurb. Aga ma nendin tõsiasja, et despite nimevahetust olen ma ikkagi Sarapuu ja oma isa tütar, suure tõenäosusega ootab ka mind kurb elu. Ja veedan selle enamasti üksinda.
Pealegi, ma olen 21 aastat ära elanud ja ma pole kordagi nö poppi teksaseelikut kandnud, mantlit pole saanud kanda, rääkimata selle poest ostmisest. Pükse pole kunagi saanud parajaid, ega nende ostmine pole ka lihtne olnud. Vähemasti 15 aastat pole ma rannas käinud, avalikus ujumisrannas u 5 aastat. Enesekindlalt väljas, mitte kunagi.
Mõnele vingumine, mõnele elu. Kurb.
3 kommentaari:
Tere Merilin!
Minu meelest oled sa väga ilus inimene, palun ära ole kurb, ma tean et neid inimesi on palju, kes on su üle väga uhked. Kuigi me pole kohtunud, on su blogi väga huvitav ning sa oled sama kaunis kui sinu ema!!!
Tervitades Algise õde, Aliis!:)
Oh tore, nüüd jõuavad igasugused jutud Soome ka. :/
Ei kindlasti mitte, miks seda arvad? Kas keegi on sulle loonud minust sellise kujutluse???
Postita kommentaar