Kui kaua

Persse, vittu, türa küll.
Mitte kunagi ei tohi selliseid sõnu kasutada:D

Kunagi, ütleme, et kuu aega tagasi hakkasin ma blogi kirjutama, aga arvuti hangus ja kogu A4 suurune tekst pani jeehat.
Keiti: ta ei saa aru, et miks mark temast parem on
M: sest minu südames on tema jaoks eriline koht, priidu jaoks ka, aga marki oma on erilisem.
Alustame siis sellest.
Präat naistepäeva oli okei tegelikult, autokooliga oli ilge jama. Merxu ületab sitaks kiirust.
Ja Rumeenias käisime ka, enne seda tegime parajalt palju Woofe ka, täitsa üle viskas. Rumeeniasse sõit oli vb vahvam, kui riik ise. Tallinn - Kopenhaagen, 5 tundi kohapeal ja Kopenhaagen - Bukarest. Lennujaamas ei tahetud Maarjat riiki lasta, Anut aga lennujaama tagasi sisse. Rumeenia on nii suur riik, aga neil polekski seal nagu midagi vaadata. Lennujaamast kesklinna jõudes jõudsin ma kaks korda küsida, et kas me oleme kesklinnas, selgus, et koguaeg olime olnud. Getod pilvelõhkujate kõrval, surnud koerad tänavatel, kerjused ja mustus. Pilt oli nii masendav, pidev koduigatsus oli. Vähemalt olid Marki sõnumid, mis esimesena kohale jõudsid, kodutunnet täis. Muideks, hotell oli iseenesest äge. Neljatärnine, Bukaresti parim. Toateenindus oli ka vahva.
Anu: ai vant tuuu order trii böörers, nono, not tuu, triii, jeeeees, ruum 156. Will pei in käss.
Seda toateenindust me jäimegi ootama. Mingi geenius lasi endale vannivee ka jooksma enne magamaminekut. Ei keegi muu, kui Merxu ärkas poole öö peal üles ja vaatas, kuidas Anu magas, veiniklaas kõrval, hommikumantel seljas ja keel suust väljas, telekas ka lõugas. Hommikul oli esimene küsimus, et kas toateenindus käis. Sittagi käis, ainult vannivesi jahtus ära. Rumeenia oli omamoodi kogemus, aga tagasi ei tahaks.
Eestis tagasi oli igavene jama, koolist jäi megalt maha.
Peale seda oli igavene jama. Lahkuminek, haigetsaamine, kaks valehäiret, meeletu valu. Ja siis tuli Priit.
Priit on tore, minu Musu.
Lihtsalt tuli külla, ostis mahla. Ta ütles, et teistmoodi, kui piltide peal, aga ilusam, talle meeldivat.
Samas, kui hing valutab ja sitt on olla, siis haaravad vist kõik inimesed vähimastki läheduseõrrest kinni. Vb on see vale, vb mitte.
Igatähes, järgmine nv kobis Merxu tallinna, kolm päeva seal, laadale ei jõudnud. Aga kas see meid huvitas? EI

Ma ei tahagi kirjtuada enam, ma vahest nii tahtsin, kiusu pärast jätsin tegemata ja nüüd seda isu enam pole. Kadus lihtsalt.

Aga mis siis sai, pärast neid kolme päeva oli paar päeva totaalne katastroof: kahetsus, igatsus ja nõutus.
I belive in a thing calles love, just listen to the rythem of my heart.
Nii tahtsin tagasi, kõike mis oli, isegi tülisid. Lihtsalt hakkasime rääkima või nii. Priiduga samamoodi, nagu miskit poleks valesti. Hea pettur olen eksju?
Aga saime räägitud, tahetud ja oldud. Lihtsalt pidi talle ka ütlema, enne sünnipäeva.
Ai tamme sünna oli ka mõnesmõttes läbikukkumine. Korraldamine oli küll vahva, igalpoole käia ja raha kulutada jne, aga oma õhtujuhi ametit ma ei täitnudki. Seal oli teisi inimesi ka selleks, daaa.
Noh, Markiga koos, aga kehv tunne on ikkagi. Teistele ei tohi haiget teha. Aga tea, et sa oled mulle alati kallis, miks tema parem on? Sest tema on minu jaoks eriline inimene, ma armastan teda. Sinust hoolin, see pole armastus, vb sõbrana armastan. Aga, mida ma tegin? Mis tundeid see sinus tekitas?

Sa pole kõrvale jäetud, sa ise jääd kõrvale. Saa sellest palun aru, keegi ei ela sinu eest, sa pead vaatama, et sa ise enda heaks elad. Sama ka lubadustega, ära lase emal nii käituda, sa pole ju enam väike laps. Mul on vahest tuge vaja, mitte nii, et ma ise küsin seda. Vaid kurat, sa pead sellest aru saama. Tarvo saab ka vahest rohkem aru, aitab ka. Kui mina aitan vahest midagi vastu tahtmata, siis võiks ju seda minu puhul ka teha. Palun. Pole mõtet elada isiksuseta endast plekki mahajätmata. Minu õde. Palju õnne. Armastan sind alati.

Ärge kraagelge nii palju. See on mõttetus, tõesti. Ma saan aru, et üks teeb valesti, siis teine, aga tehke mõlemad korraga üksteisele haiget. Oleks lihtsam. "Väike õde, keda mul pole kunagi olnud". See oli räigelt armas, nii armsasti polnud keegi too õhtu öelnud:D
Tähtis oled, persse, ma ei saa üldse aru miks. Vajalik isegi vb.

Ja sina. Haara võimalusest kinni, liigu edasi, see oleks hea algus. Aeg ei jookse, meie jookseme tema eest. Ja ära peksa enam;)


Aga suvi tuleb, pärast igasuguseid jamasid tundub kõik korda saavat. Sellest saab meie suvi, meie kõigi suvi. Naeratama peab vist, väike sugulane ütles, et ma naeran koguaeg. Naeratada on hea.

Vihake või hoolige või misiganes. Teie Merilin.


P.S. Kui ma ei jõua mõnda kohta, aga tahtsin jõuda, siis olge vihased, mul pohui. Tõelised sõbrad on sinu kõrval alati, nii tules kui vees.