Eelnevas postituses rääksi merx juba Meie Mehe kontserdist. Olgu mainitud et mulle ei meelid absoluutselt kui mulle valetatakse. Ets nimelt väitis et nad hakkavad meile vastu kõndima, natukese aja pärast helistas ja küsis kus kurat me oleme, nemad juba poole tee peal. Hakkasime meiegi siis neile vastu kõndima. Aga oh üllatust, nemad ei olnud vindi peatusenigi jõudnud veel. Ühesõnaga, ta valetas! Hate that!!!
Ja siis võtab ta endale õiguse minu peale pahane olla ja solvuda. Thanks a lot! Krdi mees selline. Ja raha tahaks ka saada. Aga aitab temast ja teistest tüüpidest.
Vahepeal olin siis vastseliinas. Seal oli muusikakooli laager ja mina olin natuke nagu õpetaja rollis. iga päev oli "Pooltund Eliniga" st et ühel päeval tegime poole tunni jooksul nimesildid, teisel päeval kaarte ja kolmandal pidime poistele plakati tegema, et nad saaksid tublid teadustajad olla. Päris lahe oli. Lood kummitavad siiamaani peas. Tekkis soov isegi viiulit mängida, aga kuna mulle pole muusikalist annet antud, jätsin selle mõtte kohe sinnapaika. Kahel korral käisime ka kinos. Esmapäeval võeti ette sõit võrru Garfield 2 vaatama. Lahe film. "Püksid, püksid, püksid!" Teisipäeval külastasime Vastseliina kino, kus käis film "Mägedel on silmad". Jube, aga hea film oli. Vaataks veelgi. Nooremad tüdrukud(Kätlin, Gaidleen ja Kerttu) kes kõik ette ritta trügisid, jooksid poole filmi ajal taha meie juurde, sest nad hakkasid kartma. HIljem oli hea koju ka kõndida, mõnusalt pime tänav ja salapärased põõsad väga lähedal.
Annel on tegelikult hea mõte, et järgmine aasta võiks kunagised õpilased kokku kutsuda ja pilli taha panna. See on vihje Leharile. Ma lubasin, et mainin seda sulle.
Täna oli Tarvo pool järjekordne pidu. Tegelikult oli väga tore. Ma tahtsingi enne kooli neid veel korra näha. Nüüd on meil vend ka olemas. Äärmiselt tore vend. Tom on nii armas, eriti koos merxiga:D Tore on kellegagi ühe vihmavarju all kõndida ja pimeduses käest kinni kõndida ka siis kui vihma ei saja. Igatsus tuleb peale. Arvatavasti sain ka ühe uue asja tead, mida ma juba kaks kuud olen teada tahtnud. Aga vahet ei ole enam. Kõik hea lõpeb kord. Vahel lõpeb see enne kui on alanud. See suvi hakkab igatahes lõppema ja kõik muu mis selle suvega kaasas käib.
Tom ütles, et karmimat muusikat kuulavad need, kellel närvidega kõik korras on. Kuidas mina siis sellist kuulata saan? Minu närvid on viimasel ajal väga pingul. Kahjuks on sellel ka omad tagajärjed. Aga saame üle.
Kõik mehed on sead ja naised on maod. Mina olen madu, sest olen ju vastaval aastal sündinud.
Mõne asja peaks veel ära ütlema. "Mul on jumala pohhui, sest sinust ei hooli ma..." - kahjuks nii see pole. Ma võin seda mõnikord ka teistele öelda, aga ma ei mõtle seda kunagi tõsiselt. Ja veel..Tõbras? ei ole, lihtsalt teistsuguse suhtumise ja mõttemaailmaga. Elu.
Väikene tüdruk annab emale käe
Väikene tüdruk veel varje ei näe
Kinnastes käsi ta silmadelt rähma
Pühib ja nüüd ta siis näeb
Et elu on varjude mäng
Väikene tüdruk annab emale käe
Väikene tüdruk veel varje ei näe
Kinnastes käsi ta silmadelt rähma
Pühib ja nüüd ta siis näeb
Ja siis astub lavale bänd
Ja idakaar lööb leekidesse, süttib sigaret
Ma pimeduses tunnen, et päikene tõuseb
Ja kollakas-punaseid lehti langeb…
*****
Living in a world of promises
Living in a world of dreams and hopes
Living in a world of promises
Kallkall kõigile, eriti aga viiele inimesele. Kellele? Mõelge ise välja!
Ja palju õnne issile :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar